Kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) kirjutas, et keskkonna- ja kommunaalameti (keko) hinnangul läksid rattamajad kallimaks, sest hankes oli lühike tähtaeg, et saaks sügiseks valmis. "On olnud prioriteet rattamajad rajada. Tähtaeg on oktoobri alguseks valmis saada," lausus Pere.

"Pidasime eelmisel nädala kaks põhjalikku koosolekut sel teemal kekos, konsulteerisin ka linna peaarhitektiga rattamajade vajaduse osas. Alternatiive oli kaks: kas teeme uue hanke ja rattamajad valmivad 2026 (kui uus linnavalitsus neid maha ei kriipsuta) või ehitatakse kallimalt ja praegu," kirjutas Pere.

"Me säästsime Peterburi tee hankelt üle nelja miljoni euro. Tegin vastutava valdkonna abilinnapeana otsuse rajada rattamajad kallimast hinnast hoolimata, et järgida koalitsioonilepet ("rajame ühistranspordisõlmedesse rattamajad"), lähtusin linna arengustrateegiast "Tallinn 2025", arengukavast "Säästva linnaliikuvuse kava 2035" ning "Tallinna kliimakavast 2050"," seisis kirjas veel.

Pere põhjendas oma otsust strateegilise eesmärgiga vähendada liiklusummikuid ja tõsta rattaliikluse osakaalu ning lahendada ühistranspordisõlmede juures turvaline ja ilmastikukindla rattaparkimise probleem.

Pere kirjale reageeris transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa), kes ütles, et Pere kirjas on mitu väärtushoiakut, mida ta linnavalitsuse liikmena heaks kiita ei saa.

"Maksta rattamajade eest viis korda üle turuhinna ainult selle pärast, et need valimisteks valmis saaks, on sõge maksumaksja raha raiskamine," märkis Järvan.

Järvan pakub, et praeguse hanke võiks ka vabalt tühistada ja uue hankega panna täitmiseks pikem tähtaeg.

Järvan tõi välja, et mullu hankis Tallinna linnatransport (TLT) kaks rattamaja hinnaga 9550 eurot tükk ja sel aastal ühe rattamaja hinnaga 11 960 eurot.

Selle peale uuris linna sisekontrolör Kaur Siruli, kas tõesti vastab tõele, et rattamaja hinnaks kujuneb 56 000 eurot. Ta avaldas muret, et tegemist on tavatult suure kuluga ning löögi alla jääb ka maineküsimus. Siruli soovitas kaaluda selle hankega mitte edasi minna.

"Kui võtta odavaim pakkumus, siis kujuneb ühe rattamaja maksumuseks koos kõigi ameti kuludega ca 56 000 eurot," vastas talle ostu- ja hankespetsialist Tiina Sepp linnavalitsuse kirjavahetuses.

Keko juht Jaan Tarmak märkis, et konkreetne hind on mõjutatud sellest, et ei osteta nii-öelda karbitoodet. "Eelmisel aastal tellisime tüüpprojekti linna rattamajade lahenduseks ja disainiks ning iga maja tuleb linna jaoks spetsiaalselt ehitada," rääkis Tarmak.

"Meie objektide planeerimise komisjonis oli sellel teemal kaks arutelu ning oli poolt- ja vastuargumente, samamoodi oli ka poolt- ja vastuhääli. Lõplik otsus oli, nagu sellistes olukordades vajalik, abilinnapea poolt lähtuvalt poliitilistest valikutest," kirjutas Tarmak.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippus tegi ettepaneku e-kirja vahendusel selle teema arutamine lõpetada ja jätkata arutelu kolmapäeval. Samuti tegi ta ettepaneku hankega edasiminek panna pausile.

Ossinovski: tellime kõigepealt ekspertiisi

Linnapea Jevgeni Ossinovski ütles kolmapäeval, et linnavalitsus kuulas keskkonna- ja kommunaalameti selgitusi ning kuna linnavalitsuse liikmetel ei tekkinud veendumust, et hankes esitatud pakkumused on turu mõistes mõistlikud, otsustati tellida ekspertiis.

Ekspertiisi tellib keskkonna- ja kommunaalamet ning peale seda hinnangut saab otsuseid langetada, lausus Ossinovski.

Ossinovski märkis ka, et võrdlus TLT tellitud jalgrattamajaga ei ole päris õige, sest linna tellitavate majade puhul on hoopis teistsugused linnaruumilised nõudmised. Lisaks on need suuremad: kui TLT jalgrattamajal on 12 kohta, siis linna tellitavatel 24 ehk kaks korda rohkem. "Aga kindlust sellest siiski ei tekkinud, kas hinnavahe peab ikka olema viiekordne," nentis linnapea.