ENMAK-i uut versiooni kommenteeris kolmapäevases Vikerraadio saates "Uudis+" kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga. 

Taastuvelekter asendus puhta elektriga

Üks suurimaid muutusi võrreldes varasema eelnõuga on loobumine sihist toota 2030 aastal Eestis taastuvelektrit 100 protsendi ulatuses aastasest keskmisest tarbimisest. Saja protsendi taastuvelektri asemel aastaks 2030 on nüüd sihttasemeks seatud hoopis 80 protsendi ulatuses puhta elektri tootmine aastaks 2035.

Puhas elekter hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kõrval ka tuumaelektrit, aga ka näiteks sünteetilisest vesinikust toodetud elektrit, selgitas kliimaministeeriumi asekantsler.

"Puhas energia on meie eesmärk, sinna sisse mahub väga hästi taastuvenergia ja juhul, kui tuumaenergiaga seotud ettevalmistuse tulemusena meile Eestis tuumajaama [rajamise] otsus tehakse, Eestis tuumajaam rajatakse, siis mahub ka see sinna eesmärgi alla," rääkis Uiga. Ta lisas siiski, et tõenäosus, et Eestis hakatakse tuumaelektrit tootma 2035. aastaks on väga madal ja pigem juhtub see hiljem.

Uiga viitas ka vahepeal valminud uuringutele elektrihinna ja taastuvelektri tasuvuse kohta ning neil põhinevatel järeldustel: "Me oleme jõudnud selleni, et kuigi see eesmärk võib-olla suurte pingutustega saavutatav, ei ole mõtet sellesse dogmaatiliselt kinni jääda – me liigume jätkuvalt puhta energia suunas, aga liigume ka nii, et lõpphinnas oleks tarbijal võit. See on ka oluline komponent, meil on sõnum, et me ei hakka üle toetama asju (st liialt suuri toetusi maksma - toim.)."

"Suund puhtale energiale jääb alles ja toetused kujundame vastavalt tänasele teadmisele ja võimalikult minimaalselt," rõhutas ta. "Ja kindlasti lisaks sellele, et meil on vaja juurde rajada taastuvenergiat – tuult, salvestust, on meil vaja tagada ka piisavat juhitavate võimsuste olemasolu ning rajada uusi – see on ka see, kuhu me fookust seame lähiaastatel."

Selgitades, miks oli ENMAK-i eelmises versioonis üldeesmärk, et Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus, aga uues versioonis öeldakse, et "Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut", viitas Uiga, et arengukava koostades on kuulatud erinevate huvirühmade tagasisidet.

"Seda arengukava oleme tõesti erinevates formaatides, erinevate etappidena teinud aastast 2021 ja sellise lõppeesmärgi sõnastuseni me nüüd uues versioonis oleme jõudnud. Puhas energia on kliimapoliitika üks osa, aga kliimapoliitika laiemalt ei ole energiamajandus. Me seadsime selle fookuse just konkreetselt energeetikaga seonduvatele aspektidele," rääkis asekantsler.

Elektrihind tähelepanu alla

Kui arengukava eelmises tekstis puudus väljend "konkurentsivõimeline elektrihind", siis uues versioonis on seda korduvalt nimetatud ja seda mõjutavate komponentidena käsitletakse ka võrguarendusi, välisühendusi, päikese- ja tuuleparke koos salvestusega, täiendavaid juhitvaid jaamasid ning hinnakomponentidena tuuakse eraldi esile võrgutasu, taastuvenergia tasu, reservide tasu.

"Ma arvan, et suurim väljakutse uue energiamajanduse arengukava elluviimise perioodil kuni aastani 2035 saab olema lõpphinnast lähtuva otsustusprotsessi juurutamine ja seda erinevatel osapooltel – nii ministeeriumis kui ka muudel osapooltel, kellel on võimalus seda lõpphinda mõjutada, olgu need võrguettevõtjad või keegi kolmas või neljas," tõdes Uiga.

Hinna mõõdikuna on sõnastatud: elektri aasta keskmine elektri lõpphind kõigis tarbijagruppides on alla Läänemere-äärsete riikide (va Saksamaa) keskmise elektri lõpphinna.

Uiga rääkis, et võrdluses Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola ja Taaniga on Eesti elektri lõpphinna mõttes väga heal tasemel ning seda ka enamuses 11 tarbijarühmast eraldi vaadatuna.

"Kus meil on üle keskmise hind, on suurematel tarbijatel. Ja see tähendabki, et arengukava raames tuleb ellu kutsuda või rakendada tegevusi, et me kõikides tarbijagruppides selle hinna allapoole saaks ja ka hoiaks sellel tasemel," märkis ta.

Asekantsler juhtis ka tähelepanu sellele, et Soomes ja Rootsis on kui mitte maailma, siis Euroopa ühed odavaimad elektri hinnad. "Sinna me ka hea meelega tahame jõuda, lihtsalt seame eesmärgi selle järgi, mis on keskmine tase – kui teeme paremini, siis on väga hästi," rääkis ta.

Riik loobub meretuuleparkide oksjonist senisel kujul

Arengukavas ei ole enam plaani korraldada vähempakkumine toetuse maksmiseks meretuuleparkidele, aga eraettevõtjad ilmselt ei saa ka pankadelt selliseid garantiisid praegu, et neid ehitama hakata.

"Meretuuleparkide kontekstis me seda vähempakkumist ei kavanda, aga sellistele suuremahulistele projektidele me ikkagi kavandame finantsinstrumenti, mis võimaldaks neil seda finantseeringut saada. Sellega me peame veel tööd tegema, meil ei ole seda lahendust veel. Me kuidagi ei taha välja anda sõnumit, et meretuul pole meie jaoks oluline," rääkis Uiga kolmapäeval Vikerraadios. "On ikka, tal võib olla oluline koht Eesti energiaportfellis, see lihtsalt peab meile, ka ühiskonnale, sobima. Selline kahepoolne hinnavahe leping, vähempakkumine, mida kavandati – oli näha, et see ei sobinud ühiskonnale, järelikult peab olema mingi muu lahendus," lisas ta.

Asekantsler kinnitas ka, et ministeeriumi hinnangul on Eestil maismaa tuuleparke endiselt vaja ja nendega liigutakse edasi: "Tuleb uus vähempakkumine kuni kahe teravatt-tunni mahus ja arendajad saavad rajada ka parke muude instrumentide vastu, näiteks pikaajalised lepingud."

Salvestus turupõhiseks

Uues ENMAK-i versioonis on ette nähtud elektrisalvestuse käivitumine turupõhiselt. Uiga tõrjus siiski kahtlusi, et riik ei tähtsusta enam salvestusvõimsuste rajamist.

"Salvestust, sealhulgas pikaajalist salvestusest – kuidas seda ka täpselt defineerida – meil on ka vaja. Ja me näeme ka, et väga palju salvestusest tuleb nüüd turupõhiselt," rääkis ta ja tõi näiteks päikesepaneelide omanikud, kes on lisanud oma parki ka salvestusvõimsuse.

"Salvestuse vajadus kindlasti tulevikus suureneb veelgi. Ka pikaajalist salvestusest on meil vaja. Mina usun, et Pakri vesisalvesti projektil on väga head võimalused rajatud saada. Küsimus on, mis tingimustel ja kuidas seda saab rajada," kommenteeris ta Pakri poolsaare lähedale merre kavandatavat Energiasalve projekti.

"Turupõhiselt saavad kõik projektid alustada toimetamist põhimõtteliselt kohe. Kui seal on soov mingit täiendavat finantsinstrumenti või midagi muud, siis see eeldab, et nende kohta on otsused tehtud. Aga salvestus laiemalt - see vajadus meil suureneb," kinnitas Uiga.

Suhtumine põlevkivi kasutamisse muutub leebemaks

Kui ENAMK-i varasemas versioonis nähti üheselt ette ette aastaks 2035 põlevkivi otsepõletamisel põhineva elektritootmise lõpetamine ning põlevkiviõli kasutamise lõpp aastaks 2040, siis uus eelnõu sätestab põlevkivelektri tootmise vähenemise aastaks 2035, mitte aga enam administratiivse lõpetamise. Samuti on põlevkiviõli tootmise jätkumine peale aastat 2035 jäetud sõltuma õli konkurentsivõimest maailmaturul. Selliseid muutusi iseloomustab ka see, et kui varasemas arengukava versioonis oli peatükk pealkirjaga "Põlevkivienergeetikast väljumine", siis uues versioonis on see saanud nime "Põlevkivienergeetika roll".

Uiga märkis, et aastad 2035 ja 2040 jäävad orientiirina kindlasti alles: "Meil elektritootmises näha pärast 2035 põlevkivi otsepõletust, mitte selle jääkgaasi põletust, õlitootmise jääkgaasipõletust, on väga raske."

Tema sõnul on elektritootmises põlevkivi kasutamise konkurentsivõime tegelikult juba lõppemas ning see on veel konkurentsivõimeline põhiliselt seal, kus seda saab pakkuda koos toasoojaga. "Meil on lihtsalt neid jaamu vaja, kuni uued rajatakse," lisas asekantsler.

Samuti ei andnud ta suurt lootust jätkata väga kaua põlevkiviõli tootmist laevakütuseks. "Peame arvestama, et maailma trendid, ka Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon tahab rakendada teatud CO2 kuluelemente. Maailma trendid seda konkurentsivõimet võivad vähendada ja siis me peame tagama, et kaugküte oleks tagatud," ütles Uiga.