Euroopa pankadevaheliste laenude indeks euribor jätkas sel aastal langust, tulles 2,8 protsendilt praeguseks alla 1,9 protsendi taseme. Koos euriboriga on langenud ka Eesti suuremate pankade kasumid. Swedbank teenis Eestis esimesel poolaastal 128 miljonit eurot puhaskasumit ehk ligi 30 protsenti mullusest vähem ja SEB 86 miljonit eurot ehk 8 protsenti mullusest vähem.

"Toimub kasumi ja kasumlikkuse normaliseerumine. Baasintressimäärad langevad, seetõttu siis laenuvõtjad maksavad vähem intresse ja seetõttu on panga tulud väiksemad. Samas ka ajapikku muidugi hoiustajad teenivad vähem, eks ta mõlemal bilansipoolel mõjub," sõnas Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.

"Eks peamine põhjus on euribori langus. See kasumi langus oli igati ootuspärane. Euribor on olnud languses, samas nüüd on ta stabiliseerunud kahe protsendi lähedal. Meie ootus on, et ta võiks veel natukene kukkuda, aga see alanemine ei ole enam sama kiirusega," sõnas SEB Eesti juhatuse liige Peep Jalakas.

Väljas on suur suvi ja kes vähegi saab, on puhkusel. Aga kes ei puhka, on pankurid, sest nende sõnul tuleb uksest ja aknast uusi projekte sisse.

"Kui varem oli see peamiselt taastuvenergia projektid ja ka kaitsetööstus, siis täna on see laiapõhjalisem. Me näeme erinevaid projekte ka põllumajanduses, tervishoius ja võib-olla üks märksõna on see, et ettevõtete ülevõtmise ja ostu-müügi tehingud, nende maht on proportsionaalselt kasvanud," ütles Jalakas.

"Kinnisvara on üks pool, mis võidab intressilangusest. Kinnisvara arendus. Seda on linnas näha ka, et kraanasid on keskmisest rohkem kui siin mõni aeg tagasi, aga selle kinnisvara sees peab keegi midagi tegema ka. Keegi peab tegema kaubandust, keegi tegema teenindust, keegi peab tegema tootmist. Võib-olla on need projektid täna võrdselt huvitavad. Et oleks ka seda tegevust ja on näha, et nii tootmises kui ka energeetikas tegelikult on projekte töös ja kas kännu tagant lahti, aga plaane on palju rohkem, kui veel kolm kuud tagasi," sõnas Lepp.

Seega Eestis on koos intresside langusega laenuvõtmine hoogustunud.

Rahandusministeerium ütleb, et pankade kasumi langus on nende prognoosi piires. Samas näeb ka ministeerium aktiivsuse kasvu.

"Prognoos majanduse väljavaate suhtes on ikkagi optimistlikum, sest tehinguid on juurde tulnud. Laenu võtmise aktiivsus on kasvanud. See pigem on ikkagi positiivne, see trend, mida siit võib välja lugeda," ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juht Kadri Klaos.