Oluline Vene agressioonisõja Ukraina vastu esmaspäeval, 21. juulil kell 22.08:

- Zelenski: Venemaa ja Ukraina kõnelused toimuvad kolmapäeval;

- Ukrainas võeti kinni Vene kasuks luuramises kahtlustatud NABU töötaja;

- Prantsusmaa välisminister külastab Kiievit;

- Šmõhal: Ukraina relvanappuse lahendaks kuus miljardit dollarit;

- Ukraina halvas oma droonirünnakutega Venemaa transpordisüsteemi;

- Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega;

- Tšehhi aktivistid kogusid Ukrainale haubitsate ostmiseks 60 miljonit;

- Maailmapank eraldab Ukrainale 116 miljonit dollarit.

Zelenski: Venemaa ja Ukraina kõnelused toimuvad kolmapäeval

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Venemaa ja Ukraina peavad kolmapäeval uusi rahuläbirääkimisi pärast kahte eelmist vooru Istanbulis, mis tõid vähe edu sõja lõpetamisel.

"Täna arutasin ma Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhi Rustem Umeroviga ettevalmistusi vangidevahetuseks ja järjekordseks kohtumiseks Türgis Vene poolega. Umerov teatas, et kohtumine on kavandatud kolmapäevaks. Rohkem üksikasju avaldatakse teisipäeval," ütles Zelenski esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

Vaenupooled kohtusid Istanbulis 16. mail ja 2. juunil keset USA survet relvarahu kokku leppida. Hoolimata USA presidendi Donald Trumpi tungivast soovist ei saavutatud läbimurret.

Ukraina ja Venemaa läbirääkijad on seni kokku leppinud ainult vangidevahetuses. Venemaa on vahepeal alustanud uusi intensiivseid õhurünnakuid Ukrainale.

Venemaa on nõudnud, et Ukraina loobuks neljast oblastist lisaks Krimmile, mille see annekteeris 2014. aastal. Kreml nõuab ka, et Ukraina loobuks igasugusest kavast liituda NATO sõjalise liiduga.

Ukraina on nõudmised tagasi lükanud.

Pärast seda, kui Trump eelmisel nädalal andis Venemaale 50 päeva aega kokkuleppe saavutamiseks, ähvardas karmide sanktsioonidega ja samuti taastas relvatarned Ukrainale, teatas Kreml, et on valmis uuteks kõnelusteks.

Kaks poolt vahetasid varasematel kõnelustel ideid selle kohta, milline võiks relvarahulepe välja näha, kuid on endiselt teineteisest kaugel.

"Ees ootab palju diplomaatilist tööd," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov varem ajakirjanikele, kui kommenteeris võimaliku läbimurde väljavaateid.

Ukrainas võeti kinni Vene kasuks luuramises kahtlustatud NABU töötaja

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) võttis esmaspäeval kinni korruptsioonitõrjebüroo (NABU) keskbüroo töötaja, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises.

Kuigi Ukraina ja Venemaa on 2022. aastal alanud täiemahulise sõja ajal võtnud kinni kümneid väidetavaid spioone, on sellised juhtumid valitsusagentuurides haruldased.

"NABU keskbüroo töötaja võeti kinni," ütles SBU avalduses.

"Ta töötas kõige eliitsemas osakonnas, salajases üksuses D-2 ja luuras Venemaa eriteenistuste kasuks," ütles SBU avalduses, kuid ei avalikustanud isiku nime.

Varem esmaspäeval korraldas SBU läbiotsimise NABU büroodes Kiievis ja korruptsioonitõrje eriprokuröri büroos.

SBU teatel edastas kahtlusalune salastatud teavet Ukraina ekspresident Viktor Janukovõtši julgeolekujuhi asetäitjale.

Janukovõtš tõrjuti 2014. aastal võimult ja elab praegu Venemaal.

Süüdimõistmisel võib Venemaa kasuks luuramises kahtlustatavat isikut oodata kuni 15-aastane vangistus.

Prantsusmaa välisminister külastab Kiievit

Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot saabus vahetult pärast Venemaa rünnakuid Kiievisse kahepäevasele visiidile, et rõhutada toetust võitlusele Venemaa agressiooni vastu.

"Meie saatkonna töötajad, nagu kõik teisedki Kiievi elanikud, pidid varjupaika otsima kella kolme ja viie vahel hommikul. Kuid isegi varjendid pole enam täiesti ohutud, kuna sihtmärgiks võeti ka minu taga asuv metroojaam, mida kasutatakse Kiievi elanike varjendina," sõnas Barrot.

Šmõhal: Ukraina relvanappuse lahendaks kuus miljardit dollarit

Ukraina vajab praeguse relvapuuduse katteks kuus miljardit dollarit, ütles  kaitseminister Denõss Šmõhal Ukraina kaitse siderühma (Ramsteini formaadi) 29. kohtumisel.

"Ukraina vajab praeguse hankedefitsiidi katteks kuus miljardit dollarit. See võimaldab meil luua rohkem FPV droone rindejoone hoidmiseks, rohkem vahendeid Shahedide rünnakute tõrjumiseks ja täiendavaid kaugründerelvi, et sõda Venemaale tagasi viia," ütles Šmõhal Ramsteini kohtumisel.

Šmõhal märkis ka vajadust valmistuda 2026. aastaks ja kutsus partnereid üles eraldama Ukrainale vahendeid oma 2026. aasta eelarvetes.

"Turvalised laenud on järgmise aasta veel üks oluline rahastamisallikas ja me peame tagama, et Ukraina oleks sellesse programmi kaasatud," ütles ta.

Ukraina kaitse siderühma (Ramsteini formaadi) 29. kohtumine toimus esmaspäeval veebis Ühendkuningriigi ja Saksamaa juhtimisel.

Kohtumisel osales üle 50 Ukraina partneri, sealhulgas NATO peasekretär, Euroopa liitlasväe ülemjuhataja ja USA kaitseminister, samuti kümneid alliansi riike ja partnereid.

Ukrainat esindab kaitseminister Šmõhal, kes osaleb Ramsteinis esimest korda. Kohal on ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov, kes oli veel hiljuti Ukraina kaitseminister, ning Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Andri Hnatov.

Ukraina halvas oma droonirünnakutega Venemaa transpordisüsteemi

Venemaa toibub Ukraina nädalavahetusel tehtud droonirünnakute põhjustatud transpordikaosest, mis halvas paljude lennujaamade töö, sundis hilinema üle saja rongi ning tekkinud on ka suur autode järjekord Krimmi sillal.

Moskva lennujaamade töö oli nädalavahetusel sõna otseses mõttes halvatud - tühistati sadu lende, reisijad olid sunnitud põrandal magama, hätta jäi isegi Venemaa transpordiminister, kirjeldas Ukraina väljaanne Dialog.ua.

Venemaa meedias avaldatud kokkuvõtete kohaselt ei töötanud lennujaamad kehtestatud piirangute tõttu kokku üle 51 tunni, mille tulemusena tühistati rohkem kui 300 lendu.

Vene võimude teatel lendas nädalavahetusel Venemaa taevas vähemalt 469 Ukraina drooni. Seetõttu pidi Vene tsiviillennunduse amet Rosaviatsija 23 korda sulgema õhuruumi neljas Moskva lennujaamas: Šeremetjevos, Vnukovos, Domodedovos ja Žukovskis. Vnukovo oli kõige kauem teenindamata – ligi 21 tundi, sealhulgas üks 12-tunnine sulgemine. Domodedovo seisis jõude üle 11 tunni, Šeremetjevo 13 ja Žukovski viis ja pool tundi.

Pühapäevaks oli lennujaamade terminalides tekkinud juba katastroofiline olukord: inimesed magasid põrandal, treppidel, laste mänguväljakutel, kurtsid veepuuduse ja õhupuuduse üle. Vnukovos ei lubatud inimestel hoonest välja minna. Eriti kannatasid lastega reisijad ja eakad, kirjeldas Dialog.ua.

Häired puudutasid ka Venemaa transpordiministrit Andrei Nikitinit, kes jäi plaanitud kohtumistele neli tundi hiljaks, kuna ei saanud õigel ajal Blagoveštšenskisse lennata.

Samas oli probleeme ka raudteel: Rostovi oblastis Kamenolomnja jaamas puhkenud tulekahju tõttu hilines üle 130 rongi. Üks Mineralnõje Vodõ rongidest hilines 10 tundi ja selle reisijatele anti ainult kiirnuudleid ja pudel vett.

Tekkinud kahjude maksumust ei ole veel avaldatud, kuid tagajärjed võivad ulatuda mitme miljardi dollarini, kuna häiritud oli kogu riigi majandus, logistikaahelad, tekkis usaldamatus pealinna julgeolekusüsteemi vastu. Ukraina muutis Venemaa õhuväravad sisuliselt töövõimetuks ilma ühegi raketita, ainult droonide abil, tõdes Dialog.ua.

Uudisteagentuur Interfax teatas esmaspäeval, et hommikul ootas Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaart Vene territooriumiga ühendavale sillale pääsu üle 1500 auto. Venemaa poole peal Tamani poolsaarel ootas järjekorras 1250 sõidukit, Krimmi poolsaarel Kertšis on järjekorras 340 sõidukit. Järjekord hakkas silla ees kasvama pühapäeva hommikul.

Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega

Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva Ukraina vastu drooni- ja raketirünnaku, õhurünnakus Kiievile hukkus vähemalt üks inimene. Vigastada sai vähemalt kaheksa inimest.

Meedia teatel raputas Kiievit mitu plahvatust, paljud ukrainlased varjusid Vene rünnakute eest metroosse, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina õhuväe andmetel täheldati Vene droonide liikumist Harkivi, Tšernihivi, Kiievi, Sumõ, Dnipropetrovski, Poltava, Mõkolajivi, Tšerkassõ, Žõtomõri ja Kirovohradi oblastis. 

Tšehhi aktivistid kogusid Ukrainale haubitsate ostmiseks 60 miljonit

Tšehhi algatus on kogunud 60 miljonit Tšehhi krooni ehk nii üle 2,4 miljoni euro avalike annetustena, et osta Ukraina armeele kuus haubitsat.

Algatuse korraldaja Martin Ondráček ütles seda uudisteagentuurile ČTK.

Raha kasutatakse kuue uue D-30 haubitsa ostmiseks. Sümboolse austusavaldusena Tšehhoslovakkia ajaloo kangelastele nimetatakse iga haubits Teise maailmasõja tegelase järgi.

Rahakogumiskampaania haubitsate jaoks algas 2024. aasta novembris. Samal ajal käivitas algatus teise kampaania, et koguda 12,5 miljonit Tšehhi krooni 500 drooni jaoks, mis on varustatud laskemoona ja juhtimissüsteemidega.

Maailmapank eraldab Ukrainale 116 miljonit dollarit

Maailmapank eraldab täiendavalt 116 miljonit dollarit küttesüsteemide taastamiseks ja energia vastupanuvõime tugevdamiseks seitsmes Ukraina linnas, mille kriitiline taristu on Vene rünnakute tõttu rängalt kannatada saanud, edastas uudistekanal Ukrinform

Ukraina kogukondade ja territooriumide arengu ministeerium teatas sellest oma veebilehel postitatud avalduses.

"Ministeerium laiendab oma koostööd Maailmapangaga, et taastada kaugküttesüsteeme ja tagada elektrivarustus linnades, kus kriitiline taristu sai rängalt kannatada massiivsete Vene terrorirünnakute tagajärjel. Nende hulka kuuluvad Harkiv, Sumõ, Tšernihiv, Mõkolajiv, Krõvõi Rih, Krementšuk ja Slavuta," seisab avalduses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 043 160 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 11 037 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 028 (+7);

- suurtükisüsteemid 30 637 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1444 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1199 (+1);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 47 181 (+199);

- tiibraketid 3515 (+23);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 859 (+132);

- eritehnika 3934 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.