Kaitseressursside amet (KRA) teatas 10. juulil, et hakkavad kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) kolmesajast punktist vähemalt 240 punktile sooritanud ajateenijatele maksma 50 eurot lisapreemiat.

Tegemist on kaheaastase prooviperioodiga 2025. aasta juulist kuni 2027. aasta jaanuarini.

KVKT koosneb kahe minuti jooksul kätekõverduste ja istessetõusude tegemisest ning 3,2 kilomeetri pikkusest jooksust.

Kui ajateenija on KVKT korra 240 punktile sooritanud, siis saab ta preemiat ajateenistuse lõpuni.

Olenevalt auastmest ja teenistuse pikkusest makstakse ajateenijatele toetust 115 kuni 230 eurot kuus ning sellest moodustab 50 eurot märkimisväärse osa. 

Toetus makstakse välja kaitseväe ajateenijate toetuse eelarvest, mis on 2025. aastal 16,7 miljonit eurot.

Füüsilisele vormile peaks tähelepanu osutama juba koolis

Rocca Al Mare kooli kehalise kasvatuse õpetaja ning üldfüüsilise ettevalmistuse treener Alari Põllu, kellel on õpetajakogemust juba üle 20 aasta, ütles ERR-ile, et jutt noorte füüsilise vormi langusest on veidi ülekohtune ning pigem tuleks õpetajatel ise nõudlikum olla.

Lisaks on Põllu sõnul imelik, et ühest küljest tunneb riik muret noorte füüsilise võimekuse pärast, ent koolisüsteemis toimunud muutused seda otseselt ei toeta.

"Ajateenistuses ei küsi enam keegi, kas sa tahad joosta või kätekõverdusi teha. Kui haridussüsteemi vaadata, siis kehalisega on mindud liikumisõpetuse suunas, et kedagi ei peaks sundima, et prooviks erinevaid asju ja lapsed saaks erinevate asjadega tegeleda," tõdes kogenud õpetaja.

Viimaste aastate statistika andmetel läbib ajateenistuse alguses kehaliste võimete kontrolltesti miinimumnõuetele umbes 30 protsenti ajateenijatest, kuid see osakaal tõuseb ajateenistuse kestel tänu regulaarsetele treeningutele. Eelmise aasta suve- ja sügisekutsest läbis KVKT ajateenistuse jooksul 75 protsenti ajateenijatest.

"Tegelikult selle 11 kuu [ajateenistuse] jooksul muutub väga palju. Aga kui mõelda, et õpilane käib koolis 12 aastat, siis selle ajaga, kui järjepidevalt teha ja nii-öelda nõuda, et kehaline vormisolek on osa mingist kohustuslikust inimeseks olemisest, siis miks ei peaks saama see [KVKT läbijate protsent] ajateenistuse minnes 75 protsenti olla," selgitas Põllu.

Preemia on motiveeriv, kuid mitte peamine

Äsja gümnaasiumi lõpetanud ning on nüüd esimesi nädalaid ajateenistuses viibiv Laur Vesingi otsustas koos klassivendadega ajateenistusse astuda läbi "Klassiga ajateenistusse" programmi. Vesingi ja klassivennad valisid ajateenistuseks Tapa linnakus asuva luurepataljoni.

Enda sõnul sai Vesingi KVKT preemiast esmalt teada KRA-lt saabunud meili teel, mis jõudis juulis teenistust alustavate noormeeste ja neiudeni umbes poolteist kuud enne teenistuse algust.

"Alguses, kui ma vaatasin seda meili, siis oli muidugi selline tunne, et 50 eurot rohkem oleks päris tummine ja nad tõid välja, et 550 eurot kokku – see oleks päris haige," sõnas Vesingi.

Samas tõdes Vesingi, et teade preemiast tema ajateenistuseks valmistamise protsessi ei muutnud.

Nädala jooksul ajateenistuses on KVKT preemia olnud sage jututeema nii ajateenijate kui ka tegevväelaste hulgas.

"Sellest ikka räägitakse ja seda [KVKT] tabelit ikka vaadatakse, et ülemad ikka kõik räägivad, mida teha selleks [preemia saamiseks]," nentis värske ajateenija.

Vesingi sõnul sai testist läbi enamik tema rühmast, kuid preemia saamiseks vajalikule 240 punktile suutsid testi läbida vaid mõned üksikud rühmakaaslased.

"Ma arvan, et mind ei motiveerigi see raha, vaid ma ei taha ise olla see vend, kes ei suuda seda minimaalsetki füüsiliselt teha. Et endal oleks hea tunne," sõnas Vesingi treeningmotivatsioonist.

Kaitsevägi on seadnud eesmärgiks, et 85 protsenti ajateenijatest täidaksid KVKT miinimumnõuetele.

Lisaks KVKT tulemusega seotud preemiale saavad ajateenijad, kes enne ajateenistust B-kategooria juhiload kätte saanud, ühekordse 1000-eurose toetuse, milleks on KRA sõnul eraldatud 2,4 miljonit eurot.