"Komisjoni pakutud CORE omavahend on sellisel kujul uus idee, mida ei ole varem arutatud. Seetõttu pole hetkel veel selles osas valitsuse seisukohta kujundatud," ütles valitsuse meedianõunik Carlos Kleimann esmaspäeval ERR-ile. CORE on lühend ingliskeelsest väljendist Corporate Resource for Europe, millega komisjon tähistab Euroopa Liidu omavahendite kogumise plaanist seda osa, mis näeb ette suurfirmadelt kindlaksmääratud maksu võtmist.

Omavahendite määruse ettepaneku kohaselt maksustatakse suurettevõtteid astmeliselt alates 100 miljoni euro suurusest käibest. Vahemikus 100 kuni 249,9 miljoni euro suuruse käibega firmad peaks maksma aastas 100 000 eurot; vahemikus 250-499,9 miljoni euro suuruse käibega firmad peaks maksma 250 000 eurot; 500-749,9 miljoni euro suuruse käibe korral 500 000 eurot ja rohkem kui 750-miljonise käibe korral 750 000 eurot.

Euroopa Liidus on komisjoni andmetel ligikaudu 20 000 ettevõtet, mis peaksid hakkama seda maksu maksma. Maksu hakkaks koguma liikmesriikide maksuasutused.

Eestis on rohkem kui 120 ettevõtet, mille netokäive ületab 100 miljonit eurot.

"Komisjoni ettepanekuid analüüsitakse põhjalikult ja valitsus kujundab Eesti seisukohad sellel teemal hiljemalt aasta lõpuks, vaadates komisjoni eelarve-ettepanekut tervikuna - nii kulu kui tulu," ütles valitsuse pressiesindaja. "Sealhulgas, kas CORE ettepanekul võiks olla eeliseid kehtiva süsteemi ees, ning kuidas mõjutab see Eesti ettevõtteid ja majandust," lisas Kleimann.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval esitatud eelarve-ettepanekus aastateks 2028-2034, mille kogumaht on seitsmeks aastaks ligi kaks triljonit eurot, nähakse ette 58,2 miljardi euro mahus omavahendite kogumist. Ettevõtete maks annaks sellest 6,8 miljardit eurot; 15 miljardit laekuks ümbertöötlemata elektroonikajäätmetelt kogutav maksust, 11,2 miljardit tubaka aktsiisimaksust (TEDOR); 9,6 miljardit emissioonikaubanduse süsteemist ETS 1; 1,4 miljardit süsiniku piirimeetmest (CBAM) ja 14,3 miljardit praeguste omavahendite kogumise ümberkorraldamisest.

Uue MFF-i ettepanekut hakkavad nüüd riigid omavahel ja Euroopa Parlament arutama ning kokkulepet selle üle oodatakse alles umbes kahe aasta pärast, ehk tavapäraselt umbes pool aastat enne eelarve kehtima hakkamist.