Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et Euroopa Komisjon on teinud head tööd ja Eesti poolt vaadates on Euroopa Liidu uue eelarve kava hea.

"Me oleme ju pikalt rääkinud, et kaitsevõime rahastamine peab kasvama – see kasvab, seda on ka teised eksperdid hinnanud. Samamoodi Ukraina aitamine on teemana sees. Ja meie jaoks, kõigi Baltimaade jaoks on ilmselt kõige olulisemad ühendused ehk CEF-i ja Euroopa ühendamise rahastu, seegi kasvab, mis siis annab sõnumi, et Rail Balticu lõpuni ehitamiseks on raha olemas. Ja ka energeetikaühendused," lausus Michal.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu on eelarve suhtes kriitiline. Reinsalu sõnul on murettekitav omavahendite ehk liikmesriikide maksustamise ettepanekute pakett. Rahul pole Reinsalu ka kaitsekulude plaaniga.

"Tuleb tunnistada, et ka selles osas esitatud ettepanek sisulist strateegilist muutust esile ei kutsu, sest kui me vaatame aastate peale, siis need pakutud vahendid, palju eraldada kaitset toetavatesse meetmetesse, on Euroopa Liidu eelarvest paar protsenti. See on kusagil 18 miljardit eurot aastases arvestuses, mis, kui me võrdleme Euroopa Liidu kõigi riikide kombineeritud kaitsekuludega eelmisel aastal, ei ole mingisugune sisuline nihe. Eesti taotlus peaks kindlasti olema kaitsekulusid suurendada, ja teiseks, et Euroopa Liidu eelarvest oleks võimalik rahastada konkreetseid relvastusprojekte," lausus Reinsalu.

Riigisekretär Keit Kasemets hindab sarnaselt peaministrile eelarvet üldiselt positiivselt. Siiski on ka tema sõnul veel palju tööd teha.

"Meile hästi tähtis on see, et regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika puhul arvestataks idapiiri äärsete riikide ja regioonide suuri väljakutseid. Selles osas kindlasti me peame veel tööd jätkama. Ja samamoodi põllumajandustoetused. Meile on ennekõike tähtis, et kõiki põllumehi koheldakse võrdselt ja Eesti põllumeeste toetused oleksid sama suured kui Lääne-Euroopas. Üleminek sama suurtele toetustele on pärast liitumist järjest toimunud ja nüüd me peaksime jõudma selleni, et need toetused oleksid võrdsed," rääkis Kasemets.

Kui tõenäoline see on, et põllumajandustoetused võrdsustuvad, on Michali sõnul praegu veel keeruline öelda.

"Seda me kindlasti eelarvekõnelustel kavatseme rõhutada. Pole ju niivõrd tähtis, millistes ümbrikes midagi on, vaid tähtis on konkurentsipositsioon ka meie põllumeestele. Nii et meie kindlasti seda joont ajame edasi ja survet komisjoni poole avaldame. Kindlasti on ka riike, kes arvavad teisiti, eks seda debatti siis seal peame," ütles Michal.