"Eesti valitsus peab tegema järgmise valiku: kas me vähendame vahendeid kaitsele, põllumeestele, regioonidele või maksustame Elon Muski (, kes on mitme ülemaailmse tehnoloogiaettevõtte omanik - toim.). Ma arvan, et õige valik Eesti inimeste heaks oleks pigem kehtestada uued omavahendid, digitaalne tasu, maksustada Elon Musk. Ma arvan, et see oleks viga, kui kärpida Eesti põllumeeste rahastamist, sest me ei julge Muski puutuda," ütles Mureșan usutluses Vikerraadiole.

Mureșan rõhutas, et Euroopa Parlament soovib sarnaselt Eesti valitsusega rahastada kaitset, turvalisust, konkurentsivõimet, regioone ja põllumajandust ning tahab sellepärast ka mitmeaastase eelarveraamistiku suurendamist.

"Kui te tahate tugevamat Euroopat, kui soovite pakkuda suuremat toetust eelarvest kasu saajatele, siis vajame eelarvet, mis on piisav ja ambitsioonikas. Ja selleks on meil kaks valikut. Kas liikmesriigid maksavad palju rohkem EL-i eelarvesse, kuid mõistame, et see pole võimalik suure puudujäägi tõttu paljude liikmesriikide eelarvetes või siis võtame kasutusele või loome uusi enda omavahendeid, oma tuluallikaid Euroopa Liidu jaoks, et saaksime pakkuda kasusaajatele piisavalt toetust," rääkis rumeenlasest europarlamendi liige.

Ta selgitas, et Euroopa Parlamenti tegi täiendavateks omavahenditeks kolm ettepanekut: digimaks, veebikasiinodelt- ja mängudelt võetav omavahend ja omavahend, mille baasiks on krüptorahaga tehtavad ülekanded.

"Valik on lihtne – kas seame sisse need kolm, mahukaim neist on digitaalne tasu, või kärbime või vähendame eelarvet," tõdes Mureșan. "Maailma digihiiud naudivad tasuta juurdepääsu Euroopa ühisturule, 450 miljonit inimest, 450 miljonit tarbijat ja nad ei panusta sellesse ise üldse. See on vale. Nad ei maksa siin sentigi makse ja see on vale!" lisas ta.

Vastates küsimusele aastateks 2028-34 kehtima hakkava MFF-i kokku leppimise ajakava kohta, pidades silmas, et 2027. aasta kevadel toimuvatel Prantsusmaa presidendivalimistel võib võimule saada euroskeptiline populist Jordan Bardella, ütles Mureșan, et Prantsuse valimiste perspektiivi arvestades tuleks kokkulepe sõlmida juba 2026. aasta lõpuks. 

"Järgmisel aastal on Prantsusmaal presidendivalimised, Itaalias, Hispaanias, Poolas toimuvad parlamendivalimised. Need on suured liikmesriigid ja kõik mõistavad, et kui suurtes liikmesriikides käivad valimiskampaaniad, on Euroopal raske otsuseid langetada," tõdes ta. "Seetõttu peame lõpetama töö järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kallal juba sel aastal, et järgmisel aastal saaksid Euroopa Liidu fondide kasusaajad valmistuda raha kasutamiseks, nii et raha hakkaks liikuma 1. jaanuaril 2028."

Juhul aga, kui sel aastal kokkulepet ei tule, jääb uue MFF-i üle läbi rääkimine 2027. aasta lõppu, kardab Mureșan: "Kardan, et edasiminekut ei ole võimalik saavutada ajal, mil Prantsusmaa, Poola, Itaalia ja Hispaania on valimiskampaanias. Kardan, et kaotame väärtuslikku aega. Kui sõlmime Euroopa tasandi kokkuleppe detsembris 2027, siis pole mitte miski valmis 1. jaanuaril 2028. Meil on vaja kuid, et rahalised vahendid hakkaksid liikuma, et neid ette valmistada, ja me näeme viivitusi."

Pöördudes tagasi võimaluse juurde, et Prantsuse uueks presidendiks saab Jordan Bardella, ütles Mureșan, et siis sooviks Prantsusmaa ilmselt väiksemat ühiseelarvet.

"Ta teeb ettepaneku vähendada Euroopa tasandi rahastamist, ta teeb ettepaneku koostada väiksem Euroopa eelarve, mis tähendab vähem toetust põllumeestele, sealhulgas Prantsuse põllumeestele, mis tähendab vähem toetust turvalisusele, vähem toetust enamiku Prantsusmaa piirkondade jaoks. Põhimõtteliselt on see, mida Bardella ütleb, täpselt see, millega Brexiti kampaania eksitas inimesi Ühendkuningriigis. Põhimõtteliselt ütleb Bardella, et ma tahan maksta Euroopale vähem. Teeme asju paremini kodus, üksi, ise. Ja me nägime Brexitiga, et see ei tööta. Ühendkuningriik on tänapäeval õnnetum, olles väljaspool Euroopa Liitu kui siis, kui olles meiega Euroopas," leidis Mureșan.