Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval liikmesriikidele ametliku ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi osas. See puudutab aastaid 2028-2034.

Euroopa Liit on seni rahastanud ka mitmeid suuremaid taristuprojekte Eestis, nagu näiteks Rail Balticut.

Kliimaministeeriumi hinnangul on Rail Balticu rahastamise vajadus järgmisel eelarveperioodil kokku 1,7 miljardit eurot ning sellest kolmveerand võiks tulla ideaalis Euroopa Liidult. Täpsemalt siis Euroopa Ühendamise Rahastust.

Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar rääkis, et Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud uue eelarveperioodi ettepanek oli Eestile väga positiivne uudis.

"Euroopa ühendamise rahastu (CEF), kust me põhiliselt Rail Balticu projektile kaasrahastust saame, selle ettepanek tuli lausa 51,5 miljardit eurot, mis on kaks korda rohkem, kui eelmise perioodi rahastu kogumaht. See positsioon, kust läbirääkimisi alustada, on meie jaoks väga hea," ütles Killar.

Teine hea uudis Killari sõnul on see, et kui seni pidid liikmesriigid oma taskust välja käima 15 protsenti projekti maksumusest, siis nüüd suurenes see vaid 25 protsendini.

"See on pigem positiivne uudis, sest varem oli ka kahtlusi, et see omarahastamise määr tõuseb 50 protsendini. Aga see on esialgne ettepanek, juba on meedias näha, et osad riigid ei ole nii rahul Euroopa Komisjoni üldise eelarveettepanekuga," ütles Killar.

Raha Rail Balticu ehitamiseks ei tule otseselt Euroopa Liidult liikmesriikide taskusse. Killar rääkis, et nii nagu varemgi kuulutatakse välja eraldi taristuprojektide taotlusvoor, kus siis taristuprojektid omavahel võistlevad.

"Kuna Rail Baltic on Euroopa Liidule prioriteetne, siis tal on kindlasti eelis teiste uute projektide ees, mis võiks teistest liikmesriikidest tulla. Selle rahastu määruse eelnõus, mille esialgset versiooni ma olen näinud, on toodud välja, et prioriteet on kindlasti piiriülestel projektidel. See, et see rahastu üldse alles jäi, on ka suur võit, sest algne Euroopa Komisjoni plaan oli sellest rahastust loobuda ja jätta kõik sellised transpordiprojektid nii-öelda siseriiklikeks ümbrikeks. Sellisel juhul ei ole see piiriülesus aga nii suure mõjuga olnud, riigid oleks vaadanud rohkem projekte oma riigi sees," selgitas Killar.

Liikmesriigid hakkavad nüüd kujundama oma positsiooni, kuidas Euroopa Komisjoni eelarve ettepanekutesse suhtuda. Seejärel algavad komisjoniga juba kahepoolsed läbirääkimised, kuni lõpuks jõutakse mingi kompromissini.
Lõplik kokkulepe selles osas, kuidas täpsemalt Euroopa Liidu raha järgmisel eelarveperioodil jagada, sünnib alles kahe aasta pärast.