Möödunud aastal sai Eestimaa Looduse Fond (ELF) kokku 1 244 879 eurot annetusi ja toetusi, millest 1 186 860 eurot olid sihtotstarbelised, ehk suunatud konkreetsete projektide elluviimiseks. Enamik Eestimaa Looduse Fondi rahast tuli toetustest ja annetustest.

Suurimaks rahastajaks Eestis oli Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), mille kaudu laekus ELF-ile 171 549 eurot.

KIK-i rahastuse allikad on muuhulgas keskkonnatasud, süsinikukvootide müük ja riigieelarvelised vahendid. Seega on nende kaudu ELF-i jõudnud rahasummad seotud ka Eesti maksumaksjate panusega.

Lisaks KIK-ile laekus ELF-ile 45 080 eurot muudest riiklikest toetuskanalitest, mis on otseselt seotud Eesti riigieelarvega.

Tugev rahastus tuli ka Euroopa Liidu fondidest, millest suurima osa moodustas LIFE-programmi toetus summas 152 377 eurot. Teistest EL-i fondidest laekus veel 291 294 eurot. Kokku moodustas EL-i rahastus pea pool miljonit eurot.

ELF jäi 2024. aastal 17 316 euroga kahjumisse, kuid aasta lõpus oli sihtasutuse varade kogumaht 1,21 miljonit eurot.

Sihtasutuses töötas töölepingu alusel kokku 35 töötajat. Sihtasutuse tööjõukulud koos tööjõumaksudega kokku olid 857 763 eurot, mis jagunes nii töölepinguga töötajate, juhatuse liikmete kui ka töövõtulepinguga töötajate vahel

Eestimaa Looduse Fond on 1991. aastal loodud mittetulunduslik, sõltumatu valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, mille eesmärk on kaitsta Eesti loodust.

Fond tegeleb metsade, märgalade ja merealade kaitsega ning viib läbi loodustalguid, nagu näiteks Konnad Teel(t). "Autorataste alt päästeti 37 paigas üle Eesti 24 347 kahepaikset: 20 178 harilikku kärnkonna, 2022 rohukonna, 1391 rabakonna, 672 tähnikvesilikku, 81 tiigikonna ja 3 veekonna," täpsustatakse aastaaruandes. 

Fond on kohtutes vaidlustanud mitmeid suuri tööstusinvesteeringuid ja algatusi, viimati näiteks VKG Ida-Virumaale plaanitava tselluloositehase.