"Ma arvan, et kuskil kahe-kolme aasta jooksul lõpetab mõni väljaanne paberil ilmumise," rääkis Väljataga ERR-ile.

SA Kultuurilehel on 15 väljaannet ja ehkki selle paberlehtede tellijaid on selle aastaga 300 võrra juurde tulnud, on veebis nende lugejaid kordades rohkem, märkis Väljataga.

Esimesena kaovad tõenäoliselt kõige väiksema tellijate arvuga väljaannete paberlehed. "Võiks öelda nii, et kõige vähem tellijaid on sellistel väljaannetel nagu Kunst.ee ja siis järgmine vast on ajakiri Keel ja Kirjandus. Nende puhul võib esimesena kaaluda selliseid variante," rääkis sihtasutuse juht.

Möödunud aasta majandusaasta aruande kohaselt loeti veebis ajakirja Looming 25 000 korda, ajakirja Vikerkaar 75 000 korda ja ajalehte Sirp 459 000 korda.

Veebis ilmub väljaannete sisu veidi hiljem kui paberlehte. Väljataga peab seda ka mõistlikuks. "Meil nagu paljudel teistel riigi sihtasutustel on ka nõue teenida omatulu. Paberväljaannetega me seda omatulu teenimegi," selgitas ta.

Kultuurileht Sirp ilmub kord nädalas reedeti. Leht on tellitav ja üksikmüügist ostetav, kuid kogu paberlehe sisu jõuab tasuta ka veebilehele, mistõttu paberlehe ostmine on otsene toetusavaldus selle toimetusele.

"Selles mõttes oleme me väga tänulikud kõikidele tellijatele ja ostjatele, kes hoolimata sellest, et kõike saab tasuta, on otsustanud meid toetada. See toetus on kahtlemata oluline, kuna see katab suurusjärgus 15-20 protsenti meie kuludest," ütles Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand.

Kuus külastab Sirbi veebilehte Tarandi sõnul 100 000 inimest. Paberlehe puhul on lugejate arvu keeruline kindlaks teha. Sirbi tiraaž on sarnaselt kogu trükiajakirjandusele vähenenud. Tarandi sõnul kallineb küll tänu pidevalt vähenevale tellijate arvule paberlehe tootmine, kuid paberlehe kaotamist ta mõistlikuks ei pea.

"Kui me selle järsult ära kaotaksime, kaotaksime ühtlasi oma tuluallika ja kui seda teha, siis peab enne olema ette valmistatud ka uus katteallikas, milleks on raske midagi muud välja mõelda kui veebilehe tasuliseks muutmine. Me toimetuses hea meelega seda ei teeks, aga kui muud võimalust ei ole, siis tuleb seda teha ja ma usun, et meie lugejaskond, kellele meid, Sirpi, on vaja, aktsepteerib seda," rääkis peatoimetaja.

Tarand selgitas, et valdav osa saadud rahast läheb lehe autoritele.

"Autorid saavad meil põhjendamatult väikest tasu oma keskmisest keerukama töö eest ja seda olukorda oleks tingimata vaja parandad ja muuta, et autorid üldse sooviksid ja tahaksid kirjutada ning ei peaks seda käsitlema ainult kui mingisugust ühiskondlikult kasulikku missioonitööd," ütles Sirbi peatoimetaja.