Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored
Kremlit toetav osa Eesti elanikkonnast on enamasti vanemaealine ja hääbuv, mistõttu panustab Kreml venekeelsete noorte kõnetamisse ja püüab tõmmata neid oma info- ja väärtusruumi, kirjutab kaitsepolitseiamet oma aastaraamatus.
Kaitsepolitseiameti (kapo) peadirektor Margo Palloson rääkis aastaraamatut tutvustades, et Venemaa-poolne julgeolekut ohustav tegevus on liikumas füüsilisest maailmast küberruumi – pärast Ukraina sõja eskalatsiooni toimunud Venemaa infokanalite ja uudisteportaalide piiramist kolis mõjutustegevus eelkõige sotsiaalmeediavõrgustikesse, nagu näiteks Telegram, Facebook, X ja Youtube.
Üha enam kasutab Kreml mõjutustegevuseks ka tehisaru.
Internetis levivad süvavõltsingud ehk deepfake'id ning manipulatsioonid tehisaru ja algoritmidega, mis Kremli mõjutustegevust suunavad. "Transkriptsioonitarkvarade ja keelemudelite areng võimaldab Venemaal lihtsamini tõlkida oma mõjutustegevuse sisu eesti keelde," sõnas Palloson.
Kapo hinnangul on selgelt näha, et Vene mõjutustegevus on mõeldud noortele.
"Põhjus on väga lihtne – Kremlilt toetav elanikkonna osa Eestis on valdavalt vanemaealine, hääbuv. Kreml saab selgelt aru, et manipuleeritav elanikkonna osa väheneb. Nad peavad panustama Eesti venekeelsete noorte kõnetamisse ja püüavad tõmmata neid oma info- ja väärtusruumi," selgitas Palloson.
Palloson täheldas, et kuna Venemaa jaoks on Eestis elavad venekeelsed noored raskesti ligipääsetavad, siis üritatavad mõjutajad üha enam organiseerida veebipõhiseid konkursse, kontserte, kursuseid ja mälumänge.
"Võib juhtuda, et selle konkursi võites on autasuks tuusik Venemaale juba reaalsele mõjutustegevuse üritusele," lisas Palloson.
Aastaraamatus seisab, et selliste reiside tagamõte on noori hiljem ära kasutada geopoliitilistel eesmärkidel või nende elukohariikide poliitika mõjutamiseks – sellist taktikat on Venemaa kasutanud aastakümneid, kuid Eestis pole see seni suuremat edu toonud.
Valgevene-Venemaa propagandavedur – "Mälurong"
Lisaks veebipõhistele värbamiskatsele püüab Venemaa endiselt ka füüsiliselt noori kutsuda Venemaale ekskursioonidele ning seminaridele ja koolitustele. Kapo on 9. mai lähenedes täheldanud selles tegevuses aktiivsuse kasvu. Näiteks toimub Venemaal aktsioon "Mälurong".
Venemaa ja Valgevene noortele suunatud propagandaprojekt "Mälurong" sai alguse 2022. aastal, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu.
"Kremli narratiivi kohaselt kasvatab üritus noorte isamaalisust ja teadmisi ühisest kuulsusrikkast ajaloost, eriti rõhutatakse Venemaa konstitutsiooni kaitse alla võetud suure isamaasõja võitu. Venemaa, Valgevene ja ka Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riigid tutvustavad gümnasistidele Teise maailmasõja ajalugu ning annavad neile võimaluse külastada rongiga mälestuspaiku Venemaal ja Valgevenes," kirjutab kapo.
Korraldajatel on plaan kaasata projekti esmakordselt kõikide Nõukogude Liidu anastatud riikide esindajad ning Venemaa president on ettevõtmist võrrelnud Georgi lindi kampaania ja nn surematu polgu marssidega, mis mõlemad on Kremli propaganda olulised tööriistad, kirjutab kapo.
Osalejatega on kohtunud ka Valgevene president Aleksandr Lukašenka.
2025. aastal on "Mälurongi" projekt korraldajate hinnangul eriti tähtis, sest möödub 80 aastat II maailmasõja lõpust ehk Kremli narratiivi kohaselt Nõukogude Liidu võidust, rõhutab kapo.
Tuusik Arteki lastelaagrisse
Aastaraamatus on välja toodud näide eelmisest aastast, kus kaks Ida-Virumaa sotsiaalharidustöötajat organiseerisid nelja Narvas elava noore osalemise Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimunud Arteki noortelaagris ehk Venemaa propagandaüritusel. "Selles laagris toimus korralik militaristlik ajupesu, sealhulgas mitmed kohtumised Ukraina vastu sõdivate sõjaväelastega," kommenteeris Palloson.
Aasta pärast Krimmi okupeerimist alustas Venemaa Krimmis noortele suunatud mõjutustegevuse programmiga ehk sisuliselt taastas Nõukogude Liidu aegse pioneerilaagri traditsiooni.
Möödunud toimus konkurss "Artek – lapsepõlve pealinn", mille võitjateks kuulutati 20 delegatsiooni üle maailma, nende hulgas Narva kultuurimajas Rugodiv tegutsev peotantsurühm Flamingo, mida juhendab Elena Kurgan.
Konkursi auhind oli tasuta reis Krimmi.
Kurgani abikaasa, Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei töötaja Andrei Markus vormistas korraldajate juhtnööride kohaselt reisidokumendid endale ja lastele, et sõita Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumile.

Laagris korraldati lastele kohtumisi inimestega, kes on rahuvastaste süütegude tõttu mitmes välisriigis sanktsioonide all. Nende hulgas olid näiteks Venemaa riigiettevõtte Roskosmos peadirektor Juri Borissov ja Ukrainas Vene vägede kohalolu toetav telesaatejuht ja Kremli propaganda levitamise eest läänes sanktsioonialune Dmitri Kisseljov.
Lastele esines laulja ja poliitik Deniss Maidanov, kelle paljud laulud sisaldavad Vene natsionalistlikke teemasid: VDV-st, OMON-ist ja Spetsnazist. Tema muusikavideotes näidatakse taktikalisi jõudemonstratsioone, üksuste sõdureid ja sõjavarustust. Vahetult enne agressiooni Ukrainas õigustas Maidanov Venemaa sõjalist rünnakut, öeldes, et Ukraina on kuni Dnepri jõeni Venemaa oma.
Laagrilised kohtusid Ukraina rünnakutes osalenud võitlejatega. Neile näidati vormirõivaid ja relvi. Arteki muuseumile anti üle Wagneri lahingulipp.

Palloson täheldas, et varem ei olnud võimalik Eesti elanikke sellise tegevuse eest vastutusele võtta, kuid eelmise aasta lõpus kehtestas valitsus lisasanktsiooni, mis taolise tegevuse edaspidi keelab.
17. juulil 2023 kanti Arteki keskus Ühendkuningriigi sanktsioonide nimekirja osalemise eest Venemaa valitsuse läbiviidavas Ukraina laste küüditamise ja ümberkasvatamise programmis. Ühendkuningriigi valitsus on teatanud, et jätab sanktsioonid jõusse seni, kuni Venemaa Ukrainale kahjud hüvitab.
24. augustil 2023 kanti Arteki keskus ja selle direktor Konstantin Fjodorenko USA sanktsioonide nimekirja Ukraina laste Venemaale küüditamise tõttu.
24. juunil 2024 kanti organisatsioon paljude Euroopa Liidu riikide sanktsioonide nimekirja.
Kapo: Venemaale õppima minna on ohtlik
Aastaraamatus on välja toodud ka Venemaa ülikoolidega seotud ohud.
"Venemaa luuretraditsiooni kohaselt on suuremates ülikoolides paigutatud nii-öelda kattealused luureohvitserid – nad on kaadriosakonnas, välissuhete osakonnas –, kelle ülesandeks on tudengite jälgimine, tudengite värbamine ja Vene-Lääne teaduskoostöö kontrollimine," rääkis Palloson ja rõhutas, et selles peitub oht Eestist Venemaale õppima minevatele inimestele, kuna nad võivad sattuda Vene luure sihtmärgiks.
"Venemaa lähtub põhimõttest, et ei ole oluline, kes on see inimene hetkel ja mis on tema teadmised, vaid kelleks ta võib kunagi saada või areneda," rõhutas Palloson.
Aastaraamatus on kirjas, et võõrriikide kodanike vastu Venemaa ülikoolides tunnevad huvi kõik eriteenistused – jälgitakse praktiliselt kõiki rahvusvahelisi teaduskoostöö projekte ning Venemaale ülikoolide juurde tulevaid üliõpilasi ja õppejõude. Mida olulisem ülikool, seda suurem on teenistuste tähelepanu. Teenistused teevad omavahel koostööd – kõigile jätkub üliõpilasi ja teadlasi, keda proovida koostööle kallutada.
Ülikoolides värbamisel on teenistustel pikk plaan.
Õppeperioodi ja sealt edasi areneva tööelu jooksul on aega potentsiaalset värvatavat tundma õppida, tema lähikonda kontrollitud kontaktisikuid sokutada ning alustada pikaajalise värbamisega.
Oluline pole, kes on värvatav tudeng praegu, vaid kelleks ta tulevikus võib saada.
Kapo märgib, et taoliste värbamiste puhul ei olda reeglina agressiivsed, vaid noore inimese ümber punutakse aegamööda võrk, millest on hiljem raske väljuda. Tihtipeale ei saa värvatav pika aja jooksul enda ümber toimuvast arugi.
Toimetaja: Valner Väino