Venemaal elab hinnanguliselt 10 000 Eesti vabariigi kodanikku, kes pääsevad lihtsalt üle piiri ning kelle tausta ja tegemisi on keeruline kontrollida. Kaitsepolitsei büroo juht Harrys Puusepp ütles, et viimasel ajal tunnevad Venemaa eriteenistused huvi just selliste inimeste värbamise vastu, kes omavad topeltkodakondsust.

"Me oleme koostöös prokuratuuriga neid inimesi tabanud ja kohtu alla andnud erinevates Eesti vastastes kuritegudes," lausus Puusepp.

Puusepp ütles, et julgeolekuasutusel on keeruline anda poliitikutele soovitusi, mida peaks seaduste tasandil ette võtma

"Täna on suurusjärgus 10 000 inimest, kellel on nii Eesti kui ka Venemaa kodakondsus, mida tegelikult olla ei tohiks. Aga eks see on keeruline olukord ja me teame, et lihtsaid lahendusi ei ole Aga võib-olla nüüd, kuna see teema on selgelt päevakorras Venemaa agressiivsete ettevõtmiste tõttu, on, mille peale mõelda," lausus Puusepp.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juht Janek Mägi ütles, et praegu on menetluses üks kodakondsusseaduse muudatus, millega oleks politsei- ja piirivalveametil õigus nõuda kodakondsuse soovijalt kahtluse puhul DNA testi. Põhiseaduse muutmist selleks, et sünnijärgsetelt kodanikelt saaks kodakondsus võtta, praegu ministeeriumil plaanis pole,

"Sünnijärgse kodakondsuse omandamine ja ära võtmine on erinevate kaasuste, riigireeturite puhul korduvalt päevakorras olnud. Tegelikult nõuab see tõsist poliitilist diskussiooni. Selle jaoks, et ära võtta kelleltki sünniga omandatud kodakondsust või lugeda kedagi mitte sünniga saadud kodanikuks, selleks on vaja muuta põhiseadust," lausus Mägi.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmete sõnul pole sünnijärgsetelt kodanikelt kodakondsuse võtmise teemat komisjonis arutatud. Keskerakonna ridadesse kuuluv Lauri Laats ütles, et kõigepealt on vaja analüüsida, kui tõsise probleemiga on tegu ning süütud inimesed ei tohiks seetõttu kannatada.

"Neil inimestel, kes Vene föderatsioonis elavad, aga on õigus ikkagi Eesti kodakondsust saada vastavalt oma juurtele, loomulikult see õigus, nagu praegu ka seadus ütleb, peab jääma. Kui seda kuritarvitatakse, siis ongi olemas õigusorganid, kes peavad seda takistama," lausus Laats.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles, et põhiseaduse muutmine vajab tõsist arutelu, kuid kasvavat julgeolekuriski ei saa tähelepanuta jätta

"Et Eesti julgeolekuasutustel oleksid olemas kõikvõimalikud seadusest tulenevad pädevused võidelda selle kasvava ohuga, et meil oleks selleks piisav mehitatus, et meil oleksid selleks piisavad vahendid, ka rahalised vahendid. Need on asjad, mill peale tuleb samuti mõelda," lausus Kaljulaid.