Praegu kogutakse Eestis aastas liigiti umbes 30 tuhat tonni plastpakendijäätmeid, kuid siin koguneb 80 tuhtat tonni jäätmeid. Eesti maksab seetõttu igal aastal Euroopa Liidule 16–20 miljonit eurot plastimaksu.

"Esiteks on Eestis liigiti kogutud plastijäätmete kogused liiga väikesed. Neid oleks kindlasti vaja suurendada, sest tegelikult plastijäätmete teke on oluliselt suurem. Teiseks, nendel kogutud plastijäätmetel on väga madal kvaliteet, mistõttu on meie ringlussevõtu tehastel seda materjali keeruline kasutada," lausus keskkonnaagentuuri analüütik Pille Aarma.

Ringmajandusettevõtte Weerec tegevjuhi Hans Talgre sõnul liigub väga palju ümbertöödeldavat plastpakendit olmejäätmetesse ning see rikub nende pakendite kvaliteeti. Lisaks sorteeritakse olmejäätmeid Eestis vaid ühes kohas.

"Plast on nagu Mendelejevi tabel, et see koosneb väga mitmest plastitüübist, mis tähendab, et omavahel nad kokku ei pruugi sobida. Nüüd, kuidas meie teeme oma valiku. Me ostame sealt oma jäätmed kokku, kus me teame, et kvaliteet on parem. Praegu on pahatihti Eestis see sorteerimise võimekus või kvaliteet mõnel juhul kehv, mitte alati, aga teatud toodete puhul. Seega, mida paremaks ja puhtamaks me suudame ja mida efektiivsemalt me suudame plastitüübid eraldada, seda rohkem võimalusi on meil kõigil. Nii Eestis, Lätis, Leedus. Jäätmete import, eksport nagunii jääb, see on selge," ütles Talgre.

Weerec impordib umbes poole oma materjalist. Ettevõtte tegevjuht arvas, et kõike ei peagi Eestis ise tegema, vaid jäätmeid tuleks näiteks üle Baltikumi jagada.

Taristuminister Kuldar Leis rääkis, et lahendus plastijäätmete osas on lihtne: mida rohkem jäätmeid liigiti kogutakse, seda paremaks olukord läheb.

"Teistpidi, tähtsaim pool on vast see, et neid jäätmeid saaks uuesti rohkem kasutusele võtta. Ehk piltlikult see joogipudel, mida me iga päev kasutame, et see ei ole siis tehtud mitte uuest materjalist, vaid eelnevast joogipudelist ja kõrvale on eesmärk see, et me ei saadaks neid jäätmeid kuhugi kaugele mujale maale ümbertöötlemiseks, vaid, et need tehased tekiksid võimalikult lähedale ehk siis Eestisse endasse," ütles Leis.

Liigiti kogumisega peaksid alustama aga juba tarbijad, kellele peaks jäätmete sorteerimine muutuma lihtsamaks riigikogus teist lugemist ootava jäätmereformiga, millega plaanitakse tuua plastijäätmete äraandmise võimalused kodudele lähemale.

"Mida inimene saab teha on see, et kõige lihtsamalt näiteks kodujuustu pakil on karbiosa ja kaaneosa ehk siis selle fooliumi võiks eraldada enne kui prügikasti visata. Sedavõrra lihtsam on neid siis pärast ümber töödelda, sest nad on erinevad plastiku tüübid," sõnas Leis.

Jäätmereform peaks jõustuma järgmisel aastal.