Ministeerium ei algata kapo üle seoses kõnede pealtkuulamisega järelevalvet

Siseministeerium ei algata kaitsepolitseiameti üle teenistuslikku järelevalvet seoses inimeste varjatud jälitustegevusega. Advokaat Paul Kerese sõnul on ministeeriumi toodud põhjendused demagoogia.
Juuli alguses esitas advokaadibüroo Levin partner ja vandeadvokaat Paul Keres siseministeeriumile ametliku taotluse alustada teenistuslik järelevalve kaitsepolitseiameti (kapo) suhtes, kuna tema hinnangul ei teavita amet sageli inimesi, kes satuvad pealtkuulatud kõnedesse.
Oma taotluses tõi Keres näitena ettevõtja Parvel Pruunsilla kohtuasja ja seal ilmnenud probleemid seoses kapo poolt tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse ja kõnede pealtkuulamisel tekkinud teavitamiskohustuste täitmata jätmisega.
Advokaat palus, et siseministeerium tuvastaks kriminaalmenetluse seadustiku rikkumise ulatuse, sealhulgas kõigi isikute arvu ja isikud, keda on jäetud nende põhiõiguste olulisest riivamisest teavitamata, ning selgitada välja rikkumiste põhjused ja vastutavad ametnikud.
Keres taotles, et seoses järelevalveotsusega tunnistaks ministeerium kapo tegevuse seaduse täitmata jätmisel õigusvastaseks ning teeks ettekirjutuse rikkumiste kõrvaldamiseks.
Siseministeerium vastas Keresele, et ei alusta kapo suhtes teenistuslikku järelevalvet.
Ministeeriumi sõnul ei selgu Kerese pöördumisest, milles täpsemalt seisneb Eesti Vabariigi põhiseaduse rikkumine.
Ministeerium märkis, et kolmandate isikute jälitustoimingust teavitamise üheks eelduseks on nende perekonna- ja eraelu puutumatuse oluline riive. (Ministeerium joonis enda vastuse sõna "oluline" alla – toim).
"Kuigi sõnumisaladuse piiramine riivab inimese põhiõigusi ja -vabadusi, ei tähenda see, et iga eraelulise vestluse pealtkuulamisega kaasneb oluline riive perekonna- või eraelu puutumatusele. Kuivõrd termin "oluline" on kriminaalmenetluse seadustikus määratlemata õigusmõiste, siis on selle sisustamine jäetud menetleja kaalutlusotsuseks," vastas ministeerium.
"Riive olulisust hinnatakse jälitustoimingu kui terviku kontekstis, mitte üksikute kõnede põhjal," märkis ministeerium. "Jälitustoimingu riive olulisus sõltub ennekõike inimese õigustesse sekkumise intensiivsusest, mitte sellest, kas pealt kuulatud vestlust on kasutatud tõendina kriminaalmenetluses või asjaolust, et inimene ise ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav."
Ministeerium rõhutas, et kuigi Tartu maakohus mõistis Pruunsilla õigeks, on tema kohtumenetlus jätkuvalt pooleli ning teenistusliku järelevalve algatamisega kaasneks oht sekkuda pooleliolevasse kohtumenetlusse, mistõttu ei ole käesoleval hetkel teenistusliku järelevalve algatamine otstarbekas ega põhjendatud.
Ministeerium lisas, et siseministril säilib jätkuvalt võimalus seaduse alusel teenistusliku järelevalve algatamiseks, kui see asjaoludest nähtuvalt vajalikuks osutub.
Keres: ministeeriumi põhjendused on puhas demagoogia
Ministeeriumile taotluse esitanud advokaat Paul Kerese sõnul proovib ministeerium lükata järelevalve kohustuse enda pealt ära ning siduda taotlus kitsalt Parvel Pruunsilla kohtuasjaga, kuigi rikkumine puudutab tõenäoliselt kümneid tuhandeid inimesi.
"Siseministeeriumi vastus on täis demagoogiat ja kujutab endast lihtsalt katset lükata järelevalve kohustus enda pealt ära," kommenteeris Keres.
Ta märkis, et kuigi taotluses toodi välja laiem probleem, kuidas riik jälitustegevuse kaudu oma kodanike põhiõigusi rikub, siis siseminister Igor Taro on püüdnud taotluse muuta üksnes ühe kriminaalasja põhiseks, väites et kohtumenetlus alles käib. "Aga asi ei puuduta, ega ei ole mitte kunagi puudutanud, ainult Parvel Pruunsilla kriminaalasja, vaid tõenäoliselt kümneid tuhandeid inimesi terves riigis," sõnas Keres.
"Minu arvates siseministri vastus tõendab täiesti veenvalt, et Eestis jälitusasutuste üle tsiviilkontrolli ei ole ja seni ei saagi olema, kui midagi ikka väga drastiliselt ei muutu. Viimane minister, kes üritas prokuratuuri suhtes tsiviilkontrolli teostada, sai mäletatavasti ametist vabaks ja kriminaalasja," lisas ta, vihjates kunagisele justiitsministrile Kalle Laanetile.
Keres selgitas, et kriminaalmenetluse seadustik sätestab jälitusasutusele konkreetse kohustuse teavitada isikuid, kelle eraelu puutumatust on jälitustoiminguga oluliselt riivatud.
"Ma lugesin sellest vastusest välja, et siseminister on kuskilt leiutanud sellise kategooria nagu kõnede pealtkuulamine ei olegi "oluline" sekkumine isiku eraellu. Ma kuulen sellist mõtet esimest korda," lausus ta ja lisas läbi huumori: "Kui minister tõesti niimoodi arvab, siis võib-olla teda ei segaks ka see, kui näiteks kogu avalikkus saaks kogu aeg vaadata valvekaamerate kaudu, mis temal kodus toimub."
Advokaat rääkis, et tuleb vahet teha jälitustoimingutel, mida jälitusasutused teha võivad.
"Osa jälitustoiminguid on sellised, mille tagajärjel võib-olla tõesti ei teki olulist eraelu riivet. Näiteks võib see olla sellisel juhul, kui tänaval tehakse varjatud jälgimist ja salvestatakse mingisuguse isiku liikumist ja siis kaamera eest käib läbi üks-kaks-kolm-neli inimest, kes asjasse absoluutselt ei puutu. Tõepoolest sellisel juhul ei ole kaitsepolitsei- või keskkriminaalpolitseiametil kohustust hakata teavitama neid isikuid, kes lihtsalt korraks kaamerasse jäid," rääkis Keres.
Sellised juhtumid, kus inimeste kõnesid kuulatakse pealt ja salvestatakse ametite andmehoidlasse, on alati "oluline" sekkumine eraelu puutumatusesse, rõhutas advokaat.
"Sain kolleegilt teada, millist juhtumit meie jälitusasutused eraellu sekkumiseks ebaoluliseks peavad. Näiteks ei peetud sellist juhtumit, kus salvestati mitmeid kahtlustatava ja tema eksnaise vahel peetud kõnesid ja filmiti nende ühist õhtusööki," sõnas Keres. "See on täiesti absurdne, mida meile siseministeeriumist öeldakse."
Keres rõhutas, et sõna "oluline" tähendus ei ole antud kontekstis umbmäärane.
"Näiteks kõnede pealtkuulamine, salajane jälgimine ja muud sellised toimingud, kus tõesti inimese eraelu avatakse jälitusametnikele, seda vaadeldakse või kuulatakse ja see salvestatakse – see on "oluline" sekkumine eraelu," lausus Keres. "Siin minu arvates mingisugust võimalikku teist tõlgendust ei ole."
Keres rääkis, et probleem tekib siis, kui jälitusasutused peavad teistsugust tõlgendust võimalikuks. "Selle tagajärjeks on see, et Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, keda on pealt kuulatud ja kes ei tea sellest mitte midagi. Minu arvates on see tõsine probleem," lausus ta.
Advokaadi sõnul mõjub groteskselt siseministri märkus, et isikutel, keda on pealt kuulatud, on võimalus esitada kaebus. "Ma tõesti tahaks teada, et kuidas on võimalik inimesel, keda on salaja jälgitud, aga kes ei tea sellest, esitada kaebus selle peale, et teda ei ole teavitatud."
Keres rõhutas, et tema taotlus on seotud laiema probleemiga kui Parvel Pruunsilla kriminaalasi ning antud kohtuasja toomine põhjendusena järelevalvet mitte alustada, on tema hinnangul otsitud põhjendus.
Toimetaja: Valner Väino










