Taro numbrikaamerate eelnõust: mitte ühtegi ebavajalikku ligipääsu me ei anna
Siseminister Igor Taro kinnitas "Aktuaalses kaameras", et uues numbrituvastuskaamerate eelnõus ei anta ligipääsu neile, kellel selleks absoluutset vajadust pole. Taro lisas, et põhiliselt saavad juurdepääsu süsteemile kriminaalpolitsei ning maksu- ja tolliamet.
Kas nüüd on numbrituvastuskaamerate eelnõu teie hinnangul täiuslik ja rohkem Eesti rahva ees vabandama ei pea?
Ma ei tea, kas ükski eelnõu saab kunagi täiuslik olla, aga iga eelnõu saab alati riigikogu menetluses paremaks. Ma arvan, et me oleme piisavalt pingutanud erinevate osapooltega, et komisjon saab öelda, et need muudatusettepanekud on piisavalt hea kompromiss, et sellega saab edasi minna.
Algusest peale on küsimus olnud, kes andmetele ligi pääseb ja kuidas tehakse järelevalvet. Kas see on nüüd selge?
Ma arvan, et see on nüüd palju selgem, kui see eelnõu seaduseks muutub. Kindlasti pääsevad andmetele ligi ainult need inimesed, kellel on selleks põhjendatud huvi ehk menetlejad. See on põhiliselt ikkagi kriminaalpolitsei tööriist, kes tegelevad kuritegude avastamisega ja samamoodi maksu- ja tolliameti töötajad, kellel on ka selleks vajalik põhjus olemas.
Opositsioon küsib, miks peavad nii paljud ametnikud saama õiguse kaamerate andmeid näha. Kas võiks neid õigusi siis piirata?
Ma ei oska muud soovitada, kui tutvuda kuritegevuse statistikaga – kui palju on neid asju, mida tuleb menetleda, kui paljud inimesed n-ö töötavad nende teemadega. Ma arvan, et mitte ühtegi ebavajalikku ligipääsu me sellega ei taga, sest lisaks sellele ametnikeringile, peab olema ka põhjendus. Igal inimesel selles nimekirjas ei ole alati põhjust seda süsteemi avada.
Kas eelnõu on nüüd lõplikult valmis või mingisuguseid muudatusi võib veel tulla?
See on riigikogu menetluses, mis tähendab, et nüüd järgmise sammuna komisjon viib sisse muudatusettepanekud, mida nad vajalikuks peavad. Me oleme oma paketi esitanud, mis siis täitevvõimu ametid on omavahel kokku leppinud ja läbi rääkinud ning edasine on juba komisjoni ja riigikogu suure saali töö.
Ütlesite Venemaa põhjustatud GPS-signaali häirete kohta, et näete lahendusena Venemaale lisasanktsioonide kehtestamist. Millised need oleksid ja kuidas neid rakendada?
Minu ettepanek valitsusele on käivitada Euroopa Liidu hübriidtegevuse sanktsioonide mehhanism, mis võtab vastutusele need inimesed, kes on otseselt seotud selle tegevusega, mis meile kahju põhjustab. Mitte ainult meile, vaid ka naaberriikidele ja mitte ainult neile inimestele, kes sellega igapäevaselt tegelevad, vaid strateegilise taseme juhtidele. Me oleme kõik kuulnud seda, et järjest rohkem venemaalasi üritab reisida Euroopasse ja miks see küll nii on. Meie meelest ükski agressiooni toetav inimene ei ole väärt seda, et ta võiks tsiviliseeritud maailma riikidesse reisida.
Venemaa on meid pikemat aega juba siit- ja sealtpoolt susinud. Kas nüüd on meil alanud GPS-häirete võidujooks, et kumb kummale peale jääb?
Me olemegi teadvustanud seda, et oleme uues olukorras. Nii nagu ka PPA esindaja ütles, et me ei saa enam lähtuda sellest, et ostame ühe seadme ja siis see töötab viis aastat. Me lähtume nüüd sellest, et tegu on kulumaterjaliga ja me ei saa seda materjali osta ka ladudesse lõputult, vaid me hoiame mingisuguse operatiivse tagavara, et meie töö ja teenistus saab alati jätkuda. Samal ajal arendame uusi tehnoloogiaid, et järgmised asjad, mis juurde ostetakse, on alati paremad ja vastupidavamad ning arvestavad vastase tegevusega.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Veronika Uibo








