"Alates 2024. aastast toimunud järelevalvete käigus ei ole tuvastatud puudusi põhiõigusi riivavate toimingute seaduslikkuses," ütles kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul ERR-ile.

Ta tõi eraldi välja õiguskantsleri, kes korraldas 2025. aastal kapos ulatuslikuma kontrolli põhiõigusi riivavate toimingute üle, mille käigus puudusi ei tuvastatud.

"Järgmine samalaadne kontroll toimub 2027. aastal. Lisaks teostas õiguskantsler 2026. aasta alguses järelevalvet politseijuhtide kaasusega seotud küsimustes," märkis Tuul.

Tema sõnul teeb kaitsepolitseile järelevalvet üheksa institutsiooni ning lisaks on ka meedial ja avalikkusel laiemalt oma roll selle tegevuse kontrollimisel.

Kaitsepolitsei tegevust kontrollivad siseministeerium, valitsus oma julgeolekukomisjoni kaudu, riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, prokuratuur, kohus, riigikontroll, õiguskantsler, välisluureamet ning lisaks toimub ametisisene subordinatsioonist tulenev kontroll ja eraldi sisekontroll, märkis Tuul.

"Praktikas keskendub järelevalve eelkõige kolmele küsimusele: kas põhiõigusi riivavad toimingud on seaduslikud ja põhjendatud, kas riigi vara ja vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning kas asutus täidab oma ülesandeid tõhusalt," loetles Tuul.

Tema kinnitusel tehakse kapo sisekontrolli iga päev.

"Kohtud ja prokuratuur teostavad järelevalvet regulaarselt. Põhiõigusi riivavaid toiminguid saab teha üksnes kohtu loal. Kohus hindab eelkontrolli ajal, kas lubada või mitte põhiõigusi riivavaid toiminguid ning kontrollib nende seaduslikkust. Prokuratuur juhib kriminaalmenetlusi ning kontrollib järjepidevalt jälitus- ja kriminaalmenetlustoimingute seaduslikkust ja põhjendatust, andes vajadusel kooskõlastusi või taotledes kohtult lube," selgitas Tuul.

"Siseministeerium teeb regulaarset järelevalvet nii asutuse tegevuse kui ka vahendite kasutamise üle," jätkas ta. "Praegu on käimas audit varade kasutamise ning eraldi järelevalve terviseandmete kasutamise osas."

Tuule sõnul arutatakse siseministri ja ministeeriumi kantsleriga regulaarselt asutuse tegevust ning avalikkuses tähelepanu pälvinud teemasid, säilitades samas käimasolevate menetluste sõltumatus ja konfidentsiaalsus.

"Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoniga toimuvad regulaarsed kohtumised, kus kapo annab ülevaate oma tegevusest ning selgitab avalikkuses tõstatatud küsimusi ja oma töökorraldust. 2026. aastal toimusid kohtumised jaanuaris ja juunis ning varasematel aastatel on peadirektor kohtunud komisjoniga keskmiselt neli korda aastas. Neil kohtumistel antakse ülevaade kapo tegevusest ning selgitatakse ka avalikkuses tõstatatud küsimusi, kapo töökorraldust ja menetlusreegleid," kirjeldas kaitsepolitseiameti esindaja.

"Lisaks institutsionaalsele järelevalvele täidab olulist rolli meedia ja avalikkus. Avalikkuses tõstatatud küsimused on korduvalt olnud ajendiks, et järelevalveasutused on palunud kapo peadirektorilt täiendavaid selgitusi ning need ka saanud," lõpetas Tuul oma ülevaate.

Viimasel ajal on avalikkuses tekkinud diskussioon kapo ja teiste riigiasutuste sellise tegevuse suhtes, mis võib põhjustada inimeste põhiõiguste riivet. Juuli alguses käis kapos selle tegevust kontrollimas siseminister Igor Taro, tuues teema uuesti suurema tähelepanu alla.