Kui 2020. aastal anti jälitustoiminguteks 1756 uut luba, neist 1029 väljastati prokuratuuri poolt ja 727 eeluurimiskohtuniku poolt, siis 2024. aastal väljastati jälitustoiminguteks 753 uut luba, neist 308 prokuratuuri ja 445 eeluurimiskohtuniku poolt, selgub justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta vastusest riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri (Isamaa) kirjalikule küsimusele.  

2021. aastal anti jälitustoiminguteks 1360 uut luba, neist 807 prokuratuuri ja 553 eeluurimiskohtuniku poolt; 2022. aastal 1228 uut luba, neist 684 prokuratuuri ja 544 eeluurimiskohtuniku poolt; 2023. aastal anti jälitustoiminguteks 999 uut luba, neist 526 prokuratuuri  ja 473 eeluurimiskohtuniku poolt, teatas ministeerium riigikogu liikmele.

"Prokuratuur annab jälitustoimingu loa vaid menetluse lõpuni ja seejärel isikuid teavitatakse, välja arvatud juhul, kui prokuratuur läheb edasi kohtult luba taotlema, kuid selliseid juhtumeid on vähemuses. Seega käivad kohtu ja prokuratuuri load reeglina ühtede ja samade isikute osas. Teavitamise andmed on võetud jälitustoimingute infosüsteemis (JÄTIS), kuid praktikas on teavitusi tehtud ka infosüsteemi väliselt, mistõttu esitatud andmed ei näita koguarvu," selgitatakse Pakosta allkirjastatud vastuses Seedrile, milles viimane küsis ka selle kohta, kui paljudel juhtudel jälitustoimingute alla sattunud inimesi sellest hiljem teavitati.

Ministeeriumi esitatud andmete kohaselt teavitati 2020. aastal jälitustoimingu tegemisest 2038 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 224 isiku puhul. Mõned isikud võisid korduda erinevates lubades ja seetõttu on unikaalsete isikute arv väiksem, täpsustas ministeerium, lisades, et sama märkus kehtib teiste aastate puhul.

Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel teavitati 2020. aastal hiljem 113 isikut. Sealjuures rõhutab ministeerium, et teavitamine võis toimuda hiljem kui konkreetne aasta, millest on juttu. Andmete väljavõtmisel võeti aluseks, et mitteteavitamise otsus oli tehtud vastaval aastal. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal 2020. aastal teavitamata 1086 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 501 isikut.

2021. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 2200 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 80 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel teavitati hiljem 14 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 1093 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 923 isikut.

2022. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1159 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 92 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel teavitati hiljem 41 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 914 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 735 isikut.

2023. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1385 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 82 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel teavitati hiljem 34 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 952 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 882 isikut.

2024. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1565 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 82 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel teavitati hiljem 4 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 629 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 579 isikut.

2025. aasta I poolaastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1366 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 21 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse ära langemisel pole teavitatud ühtegi isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 227 isikut. Hilisemal teavitamata jätmise aluse ära langemisel on teavitatud 174 isikut.

Justiits- ja digiministeeriumi nõunik Ingrid Saarepuu selgitas ERR-ile, et jälitustoiminguteks antud lubade ja neist puudutatud inimeste arv erineb, kuna ühe loaga võib anda loa nii erinevate jälitustoimingute tegemiseks kui ka mitme inimese jälitamiseks korraga. "Näiteks narkokuritegusid pannakse reeglina grupis toime ja kõiki tuleb korraga jälitada," märkis ta.

Saarepuu tõi välja ka nn menetluses riivatud inimesed, kellega jälitatavad suhtlevad, kuid keda jälitusloa menetluses ei teata.

"Näiteks ühe loaga antakse luba pealt kuulata kolme narkokuriteos kahtlustatavat, kes kuu kestel räägivad 30 inimesega. Neist 30 isikust tuvastab jälitusasutus kõnede sisust olenevalt 10, keda siis menetluse lõpus ka teavitatakse toimunud jälitustoimingust, et nad saaksid vajadusel vaidlustada toimingu seaduslikkust. Ülejäänud 20 inimest jälitustegevuse käigus ei tuvastatagi, mistõttu neid ka ei teavitata," täpsustas ministeeriumi nõunik.