Oluline Vene agressioonisõjas Ukraina vastu neljapäeval, 24. juulil kell 22.39:

- Ukraina endine kõrge kindral Zalužnõi hoiatab, et sõda võib kesta kuni 2034. aastani;

- Ukraina andis korralduse laste evakueerimiseks osalt rindejoonest;

- Zelenski pakutav uus eelnõu "tagaks" korruptsioonitõrje sõltumatuse;

- EL tervitas Zelenski samme korruptsioonitõrjemurede lahendamiseks;

- Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist;

- USA kiitis heaks 322 miljoni dollari suuruse relvamüügi Ukrainale;

- Ukraina droonid ründasid Sotšis naftabaasi ja raudteetaristut;

- Umerov: Ukraina on relvarahuks valmis kohe praegu.

Ukraina endine kõrge kindral Zalužnõi hoiatas, et sõda võib kesta kuni 2034. aastani

Endine Ukraina kaitseväe ülem ja praegune suursaadik Suurbritannias Valeri Zalužnõi hoiatas, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib kesta kuni 2034. aastani.

"Kui me püüame relvarahu sõlmida ilma oma tulevasi kaitserajatisi üles ehitamata, venib sõda veel paljudeks aastateks. See algas 2014. aastal ja kui jumal tahab, siis lõpeb see 2034. aastal," ütles Zalužnõi 23. juulil avaldatud intervjuus LB.ua-le.

Zalužnõi sõnul sisenes Ukraina 2024. aastal oma sõjas Venemaaga uude, radikaalselt erinevasse faasi.

Ta kirjeldas Venemaa lahingutaktika muutust, märkides, et Kreml on loobunud otsestest rünnakutest ja on alustanud kurnamissõda, mis on suunatud nii Ukraina sõjaväe kui ka tsiviilisikute vastu.

"Praegu on rindejoon peamiselt mõeldud tapmiseks," ütles Zalužnõi.

Endise kõrge kindrali sõnul peab Kiiev oma kaitsestrateegiat ja mobiliseerimise lähenemisviisi ümber hindama, et takistada Venemaal Ukraina demograafilist ja majanduslikku haavatavust ära kasutamast.

Ukraina andis korralduse laste evakueerimiseks osalt rindejoonest

Ukraina Donetski oblasti võimud andsid neljapäeval korralduse evakueerida lastega pered kümnest rindejoonel asuvast asulast, sealhulgas Dobropillja linnast, teatas oblasti kuberner.

"Me alustame lastega perede sundevakueerimist," ütles kuberner Vadõm Filaškin, lisades, et asulates, millele Vene väed lähenevad, on endiselt umbes 928 last.

Zelenski pakutav uus eelnõu "tagaks" korruptsioonitõrje sõltumatuse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et teeb ettepaneku uuteks seadusteks, mis puudutavad korruptsioonitõrjeasutuste tööd. Zelenski otsus pälvis üleriigiliselt pahameelt ning inimesed kogunesid tänavatele protestima.

Muudatused tekitasid muret ka Euroopa Liidus, mis on olnud Ukraina peamine liitlane alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris ja on öelnud, et reformid on tihedama Euroopa integratsiooni jaoks hädavajalikud.

Zelenski lubas kolmapäeval, et esitab parlamendile uue korruptsioonitõrjeasutuste seaduseelnõu, mida EL tervitas.

"Kiitsin äsja heaks seaduseelnõu mustandi, mis tagab õigusriigi tegeliku tugevdamise Ukrainas, korruptsioonitõrjeasutuste sõltumatuse ja õigusriigi usaldusväärse kaitse, mistahes Vene mõju või sekkumise ees," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Ta ütles, et uus eelnõu esitatakse parlamendile neljapäeval.

"On oluline, et austaksime kõigi ukrainlaste seisukohta ja oleksime tänulikud kõigile, kes toetavad Ukrainat," lisas ta.

Sel nädalal tulid tuhanded inimesed üle Ukraina tänavatele, et protestida muudatuste vastu, mis kaotaksid peamiste korruptsioonivastaste asutuste iseseisvuse.

Need olid riigi esimesed ulatuslikud meeleavaldused pärast sõja algust enam kui kolm aastat tagasi.

Eelnõu, mille parlament kiiresti heaks kiitis ja Zelenski samal päeval allkirjastas, asetab Ukraina riikliku korruptsioonitõrjebüroo (NABU) ja korruptsioonitõrje eriprokuratuuri (SAPO) presidendi poolt ametisse nimetatud peaprokuröri otsealluvusse.

Vene vägede rünnakus Harkivi linnale sai viga 33 inimest

Vene väed ründasid neljapäeval Harkivi linna, vigastades vähemalt 33 inimest, sealhulgas mitut last, teatasid kohalikud võimud.

Rünnaku ohvrite seas on 10-aastane tüdruk, kaks 17-aastast teismelist ja ühekuune imik, kes kannatas ägeda stressireaktsiooni all.

Kaks Vene liugpommi tabasid Ševtšenkivski linnaosa umbes kell 11.30 kohaliku aja järgi, sihtides kõrghoonet ja tsiviilettevõtet.

Mõned inimesed on pärast rünnakut endiselt mitmekorruselise hoone rusude all lõksus ning eraldi tabamus tööstusrajatisele põhjustas tulekahju, ütles kuberner Oleh Sõnjehubov.

Rünnakupaigal töötavad päästemeeskonnad, sealhulgas meditsiinitöötajad, päästjad ja politsei.

EL tervitas Zelenski samme korruptsioonitõrjemurede lahendamiseks

Euroopa Liit tervitas neljapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski lubadust esitada uus seaduseelnõu korruptsioonitõrjeasutuste sõltumatuse kohta ja teatas, et Kiiev peab vastama Brüsseli muredele.

"Oleme näinud, et Ukraina valitsus on asunud tegutsema. Me tervitame seda ja teeme nendega koostööd, et tagada korruptsioonivastast võitlust puudutavate murede, mis on nii meile kui ka Ukrainale äärmiselt oluline prioriteet, õige lahendamine," ütles EL-i pressiesindaja Stefan de Keersmaecker.

Ukraina droonid ründasid Sotšis naftabaasi ja raudteetaristut

Ukraina võttis sihikule Lõuna-Venemaal asuva Krasnodari krai ja droonid ründasid Sotši lähistel asuvat naftabaasi ning raudteetaristut. Naftabaas kuulub Rosneftile. 

Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva Odessale taas ulatusliku droonirünnaku. Sadamalinnas puhkes mitu tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada tsiviiltaristu ning arhitektuurimälestised.

Venemaa ründas ka Mõkolajivit ning linnas puhkesid tulekahjud. Venemaa jätkas ka Tšerkassõ pommitamist ning vaenlase rünnaku tõttu sai kuus inimest vigastada, vahendas Ukrainska Pravda. 

USA kiitis heaks 322 miljoni dollari suuruse relvamüügi Ukrainale

"Õhutõrjesüsteemide HAWK varustuse ja hoolduse müük läheb maksma kuni 172 miljonit dollarit ja Bradley jalaväe lahingumasinate varustus ja teenused ulatuvad kokku kuni 150 miljoni dollarini," teatas USA kaitsejulgeoleku koostööagentuur.

Lisaks toodi välja, et Ukraina pool taotles viietonniseid veoautosid, varuosi HAWK-süsteemile, HAWK-õhutõrje tuleüksuste renoveerimist ja süsteemi kapitaalremonti. Samuti tööriistakomplekte, testimisseadmeid ja abiseadmeid.

"Selle kõige kavandatav müük toetab Ühendriikide välispoliitilisi eesmärke ja riikliku julgeoleku sihte ning parandab Ukraina võimet tagada omaenda kaitse," seisab teadaandes.

Umerov: Ukraina on relvarahuks valmis kohe praegu

"Oleme kohe praegu valmis relvarahuks ja sisuliste rahuläbirääkimiste alustamiseks. Ja mõlemad pooled peavad kokku leppima selles põhilises sammus rahu suunas. Rõhutame, et relvarahu peab olema tõeline. See peab hõlmama rünnakute täielikku lõpetamist tsiviil- ja kriitilise taristu vastu. Reaalsed sammud on võimalikud ja kumbki pool peab näitama üles konstruktiivset ja realistlikku lähenemist," teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhataja ja läbirääkimiste delegatsiooni juht Rustem Umerov.

Moskva pealäbirääkija Vladimir Medinski aga seletas kolmapäeval, et Ukraina ja Venemaa seisukohad sõja lõpetamise osas on endiselt teineteisest kaugel.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 046 270 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 11 046 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 047 (+10);

- suurtükisüsteemid 30 746 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1446 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1199 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 47 638 (+86);

- tiibraketid 3533 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 56 137 (+96);

- eritehnika 3935 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.