Nii Eesti kui ka Euroopa tööturul on puudus praktiliste oskustega spetsialistidest. Seda nii tervishoius, inseneerias, sise- ja välisjulgeolekus kui teistes võtmevaldkondades. Samal ajal on Eestis pikaajaliselt investeeritud rohkem just akadeemilistesse ülikoolidesse ning rakenduskõrghariduse osakaal on nii õppemahtude kui ka eelarve poolel jäänud vajaliku tähelepanuta.

Selleks, et võiksime spetsialistide puudujääki leevendada, peaksid vähemalt pooled Eesti tudengitest õppima rakenduskõrgkoolides, nagu see juba on mitmetes riikides, mida endale eeskujuks seame. Praegu on see osakaal Eestis liiga väike (alla 30 protsendi) ning tööjõu järelkasvu vajadust arvestades jätkusuutmatu.

Haridus on pika mõjuga valdkond, kus otsuste head ja halvad tagajärjed võivad ilmneda alles aastate, kui mitte aastakümnete pärast. Seepärast peab ka kõrghariduse areng ning rahastamismudel arvestama ühiskonna ja tööturu pikaajalise vajadusi.

Eestis investeeritakse kõrgharidusse alla ühe protsendi SKP-st (praegu ca 0,82 protsenti SKP-st), Euroopa riikide keskmine on üle 1,2 protsenti. Nagu juba välja toodud, on sellegi investeeringu peamine rõhuasetus akadeemilisel haridusel, kus pikaajaline eelisarendamine on juba kaasa toonud ka ilminguid, et õpingud lõpetanud noortel on keeruline leida endale ühiskonnas ja tööturul asjakohast rakendust. Kriitiliste valdkondade tööjõuvajadus on endiselt lahenduseta.

Sarnane pilt vaatab vastu ka kõrgkoolide teadustegevuses, kus rakendusteadused ning koostöö ettevõtetega on alles viimasel ajal aruteluteemaks muutunud. Äsja avaldatud Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli 2025 kohaselt on Eesti innovatsiooninäitaja viimase seitsme aastaga kasvanud 30 protsenti, mis on Euroopa Liidu riikide seas suurim kasv.

Silmapaistvast edust hoolimata toob raport Eesti puhul välja tõsiseid puudujääke just ettevõtete madalas tootlikkuses ja lisandväärtuses ning võimes eksportida teadusmahukaid tooteid ja teenuseid.

Rakenduskõrgkoolides tehtav praktikapõhine teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud pakuvad lahendusi ettevõtetele ja kogukondadele ning toetavad majanduse arengut. Rakenduskõrgkoolid on tihedalt seotud oma piirkonna ja valdkonnaga ning saavad seetõttu tõhusalt toetada kohalikke ettevõtteid erinevate väljakutsete lahendamisel. Tudengitel omakorda aitab rakendusuuringutes osalemine arendada olulisi oskusi, nagu ettevõtlikkus, kriitiline ja uuendusmeelne mõtlemine ning kestliku arengu hoiakud, valmistades neid ette tööturu vajadusteks.

Tihe koostöö kõrgkoolide ja ettevõtete vahel pole seega mitte pelgalt ühe või teise äri huvides, vaid kogu ühiskonna ja majanduse huvides. Kõrgkoolide õppetegevuse rahastamine peab seega arvesse võtma ka rakendusuuringuid ja koostööd tööandjatega, mis on juba olemuslikult rakenduskõrghariduse eripära.

Arvestades, et kaasaegne teadus on rahvusvaheline, isegi globaalne, peab pikaajaline haridusvaade käsitlema ka õpi-ja talendirännet ning kõrgkoolide ja võrgustike vahelist rahvusvahelist koostööd. Seda enam, et Eesti rahvastiku juurdekasvust ei piisa tööjõuvajaduse katmiseks ja ühiskondlike teenuste tagamiseks ning välistalentidele käib kibe konkurents teisteski riikides, kus demograafiline pilt meie omaga sarnaneb.

Neis vananeva rahvastikuga riikides on mõistetud, et uue arengu ja majanduskasvu toovad vaid värsked ideed, viimased aga tärkavad ennekõike noortes peades ja inimkooslustes. Kõrgkoolid on alati selleks platvormi pakkunud ning Eesti konkurentsivõime seisukohast on eksistentsiaalse tähtsusega, et suudaksime seda pakkuda ka edaspidi. Eesti kõrgharidus peab jääma avatud ja konkurentsivõimeliseks, et meelitada ja hoida vajalikku välistalenti.

Viimase puhul ei saa mööda küsimusest, mida on meil talentidele pakkuda ning miks eelistada just Eestit. See tähendab järjepidevat õppekvaliteedi arendamist ning kiiresti muutuva haridusmaailmaga mitte pelgalt sammu pidamist, vaid koguni sammu võrra ees olemist.

Kõrghariduse tuleviku osaks on paindlikud ja tööturu vajadustega kohandatud õppelahendused, mikrokraadid ning täiend- ja ümberõpe. Eestis on neis valdkondades eelis, sest nii meie mikrokraadid kui ka kõrgharidusega integreeritud kutseharidus on teistele riikidele eeskujuks.

Euroopa ja Eesti ootavad kõrghariduselt rohkem kui kunagi varem – vastuseid suurtele muutustele majanduses ja ühiskonnas. Rakenduskõrgharidus suudab mitmetele neist muutustest lahendusi pakkuda. Aga seda vaid juhul, kui kõrgharidussüsteem on korraldatud õiglaselt, targalt ja tulevikku vaatavalt. Rakenduskõrgkoolid seisavad selle eest, et Eestis oleks kvaliteetne, kättesaadav ja tööturu vajadustele vastav kõrgharidus.