Nemad siin on Eesti kutseõppekoolide eliit, kes Kuressaares veel omakorda omavahel selgitasid välja oma ala parimad. Haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht on, et Eestis antav kutseõpe on maailmatasemel ja põhikoolilõpetajad võiksid seda võimalust paremini ära kasutada. Ehk siis saada ühest kohast nii gümnaasiumiharidus kui ka kutseõpe.

"Ma arvan, et gümnaasiumi osa on veidikene nagu raskem, kuna selleks peab rohkem pingutama, aga eriala on rohkem enda huvi ja seda on lihtsam õppida," ütles parim sõiduautotehnik Erik Ignatovits Kuressaare ametikoolist.

"Täna on riik seadnud suunaks, et peale põhiharidust võiks vähemalt 40 protsenti siirduda omandama konkreetset kutset. Sest täna on ka kurb statistika, et 40 protsenti gümnaasiumi lõpetajatest ei õpi edasi ja nad jäävad vaid keskharidusega ja siis tuleb neid hakata tööturul ise õpetama," ütles Kuressaare ametikooli direktor Neeme Rand.

Olgu siin näiteks vabariigi parim tarkvaraarendaja, keda gümnaasiumisse vastu ei võetud, aga nüüd on oma ala parim ja sihiks ikkagi ülikool.

"Gümnaasiumid ei võtnud vastu, valikuid ei antud, pidi tegema mis sai," ütles parim tarkvaraarendaja Rasmus Kuusmaa Tartu Rakenduslikust Kolledžist.

Kuusmaa märkis, et on oma otsusega rahul. "Väga, ma ei kujutaks ette elu ilma kutsehariduseta," sõnas ta.

Kutseharidusreformiga püütaksegi just varasemat kutsekoolide kohta levinud hariduskvaliteedi eelarvamust murda ja tuua õppekavadesse rohkem keskhariduse baasosa, mis omakorda suurendab õppemahtu ja pikendab ka kutsekeskhariduse õppekava kolmelt aastalt neljale.

"Täna me oleme tõstnud ka seda üldhariduse osa, et gümnaasiumiga veel rohkem seda võrdsust sisse tuua, et oleks rohkem julgust tulla õppima kutsekeskharidust. aga ta siiski ei ole kergem kui gümnaasium," lausus haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk.

Ja näiteks Hiiumaal tahetakse katsetada pilootprojekti, kus ühendatakse gümnaasium ja kutsekool

"Õpetajad saavad ühes koolis õpetada ühe lepingu alusel ja ei ole vaja teha konkursse kahe erineva kooli vahel. õppijad saavad õppida üheskoos üldhariduslikku osa. Ja Hiiumaa gümnaasiumi osa jääb selliseks nagu on, sisu ja kvaliteet sellest ei muutu," rääkis Kuusk.

Eesti kutseõppeasutustes on haridust omandamas ligi 27 000 õpilast, kellest umbes pooled on põhikoolijärgsed õpilased ja ülejäänud täiskasvanud kutseõppijad.