LHV juht Kiisel: meie klientide andmeid väärkasutati, peame reageerima

LHV panga juht Kadri Kiisel ütles, et kahjunõude teade saadeti rahapesu andmebüroole (RAB), sest LHV panga klientide andmeid on väärkasutatud ja pank pidi reageerima. Tema sõnul on vaja pangasaladuste päringute kord riigi tasandil õiguslikult korda teha.
Teavitasite rahapesu andmebürood (RAB) 247 miljoni euro suuruse leppetrahvi nõudest, viidates õiguskantsleri pangasaladust käsitlenud hinnangule ja sellele, et RAB on viie aasta vältel täitmisregistri kaudu saanud seadusevastaselt juurdepääsu erinevatele andmetele pankades, sealhulgas tehingutele ja pangakonto väljavõtetele. Kas te plaanite selle kahjunõude ka esitada?
Me kasutame enda õiguslikke võimalusi. Kui me saime teada õiguskantsleri töö tulemusena või järelduste väljendamisena, et antud juhul on erinevad asutused võib-olla mitte nii õiguspäraselt meie andmeid kasutanud, siis otseloomulikult me peame ju midagi tegema. Neid probleemid, millele õiguskantsler tähelepanu juhtis, olid väga sisulised ja olulised. Mulle tundub, et meie enda klientide kaitseks ja meie enda kaitseks on see ainuõige samm.
Selleks, et meil säiliks selline leppetrahvi nõudmise õigus, peabki seaduse kohaselt sellest õigusest teadasaamise ajast mõistliku aja jooksul teavitama teist osapoolt. Antud juhul see on see, mida me oleme teinud. See, millises ulatuses, millises mahus me seda nõuet plaanime lõplikult teha, see osa on lahtine. Antud juhul me läheme seda analüüsi ise veel tegema.
Kui kaua sellise analüüsi valmimine aega võiks võtta?
Ma ei ole ise juriidiline ekspert, aga tuleb välja, et Eesti seadusandluses on selleks lausa kolmeaastane periood. Hetkel me lihtsalt tegime selle esimese sammu ära. Ja ma arvan, et see eesmärk on ikkagi peamiselt ainult üks, et motiveerida neid lepingu osapooli võtma oma kohustusi täie tõsidusega. Me tahame tõesti, et keegi võtaks vastutust, teeks selle kogu selle süsteemsuse korda ja et lepingute rikkumine, ka riigiasutuste poolt, ei ole aktsepteeritav. Antud juhul me tuletasime küll, et kuna õiguskantsler justkui juhtis tähelepanu sellele, et RAB ei ole andmeid pärides käitunud õiguspäraselt, siis meie hinnangul tundub, et RAB on rikkunud ka lepingut, mis reguleerib selle registri tööd. Nii et see on puhtalt protsess.
Ja kui realistlikuks ja mis summas te peate nõude esitamist?
Seda on väga keeruline täna öelda. Me oleme alguspunktis. Meie sõnum on peamiselt ikkagi riigi poole suunatud. Me oleme paralleelselt teinud pöördumise ka justiitsministeeriumile, kus me palume teha täieliku auditi, teha selgeks, mis juhtudel on andmeid valesti päritud, need andmed kustutada. Lihtsalt antud juhul väga selgelt õiguskantsler on toonud just RAB-i puhul välja selle, et nemad ilmselgelt on teinud neid päringuid mitteõiguspäraselt ja see on siis see täiendav samm, mida me tegime selleks, et seda tõsidust ja tähelepanu tõsta. See teema on oluline. Kõikide klientide andmeid, keda on erinevad riigiasutused kasutanud, antud juhul siis rahapesu andmebüroo, kus ei ole olnud selleks piisavat alust, sest kõik need kliendid tegelikult tahavad neid vastuseid samamoodi saada. Ja see on olnud peamine põhjus, miks me sellise sammu oleme teinud.
Kas teie poole on pöördunud ka teie kliendid küsimusega, et kas nende andmeid on päritud ja mis te olete neile öelnud?
Kliendid on ikka pöördunud. Eks meil on enda vastused valmis ja me püüame nendele selgitada nii hästi, kui me saame. Aga meie võimalused on piiratud. Kuna meie ei näe seda tervikpilti. Me ootame ikkagi väga, et riigi poolt tulevad siin väga selged juhised, süsteem tehakse korda. See, kes vastutab selle süsteemi haldamise eest ehk justiitsministeerium, teeb piisava auditi, mis selgitab välja ulatuse, mil määral on andmeid kasutatud valesti. Ja need andmed tuleb kustutada. See on esimene samm, mida tuleks hästi kiiresti teha.
Teie peamine ootus on, et see Eestis tervikuna vaieldaks läbi ja tehtaks selgeks?
Absoluutselt. See on ülioluline, kui me räägime massandmete kasutamisest tervikuna, me räägime väga tundliku informatsiooni kasutamisest tervikuna, siis peab olema väga täpselt paigas, mis juhtudel, millal ja kellel on õigus, milliseid andmeid kasutada. Senimaani ei ole võimalik meil kahjuks ei täitmisregistri kaudu ega ka eraldiseisvate manuaalsete päringute kaudu liiga lihtsalt informatsiooni jagada. Me ei saaks seda teha. Nii, et see õigusselgus peab tekkima ja tekkima päris kiiresti. Sest pankade ja LHV eesmärk kindlasti ei ole takistada ju tööd. Aga siin tuleb ikkagi nüüd käärida käised üles ja teha üks korralik pingutus, et need konkreetsed juhised luua.
Kui te olete olnud suhtluses oma kolleegidega teistest pankadest, siis kas teised pangad kavatsevad ka seda tüüpi kirju saata, nagu teie olete saatnud?
Ma nüüd täpselt ei tea, kas seda tüüpi kirju, eks iga pank otsustab ise. Küll aga on meil pangaliidus ka pankadeüleselt sellised ühisaktsioonid, kus me siis seda tõsidust, suunda ja fookust hoiame. Ja oleme teinud ka pöördumisi. Meile on väga oluline, et see teema ei vaibuks. See teema tuleb selgeks rääkida. Kui riik soovib panga andmeid kasutada, siis see peab olema üheselt väga selgelt arusaadav. Nii kõikidele krediidiasutustele, kes neid andmeid annavad, kui ka kõikidele klientidele, kelle andmeid kasutatakse. Nii et antud juhul meie kaitseme peamiselt kliendi huve. Me oleme saanud justkui sõnumi, et meie klientide andmeid on väärkasutatud ja muidugi me peame reageerima. Ja see on üks võimalik õiguslik meede, mida me saame täna teha.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









