Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti korralduse suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas 1. augustist algama pidanud karujahi hooaja ajutiselt kuni 29. augustini. Sel ajal karusid küttida ei tohi, teatas amet.

Kohus leidis, et karujahi kohene peatamine on kaebaja õiguste kaitseks põhjendatud.

Tallinna halduskohtule esitas taotluse koos kaebusega keskkonnaameti korralduse peale MTÜ Eesti Suurkiskjad, kelle hinnangul on korraldus vastuolus Euroopa Liidu liigikaitse reeglitega.

"Kohus leidis, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning taotlus vajab põhjalikumat sisulist hindamist. Et vältida pöördumatuid tagajärgi – ehk karude küttimist enne lõplikku otsust –, otsustas kohus jahi peatada," selgitas Tallinna halduskohtu pressiesindaja Maria Joost.

Keskkonnaamet leidis, et algne karude küttimislimiit 71 isendit on põhjendatud. Karudel läheb hästi ja nende arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Edulugu toob kaasa ka vajaduse leida tasakaal, tõdes Kukk. Kui suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda, siis keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112.

"Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Üha sagedamini satuvad karud ka asulatesse. Seetõttu on vajalik mõõdukas ja suunatud jahipidamine, et vältida olulist kahju ning ennetada inimeste ja karude vahelist otsest konflikti," märkis Kukk.

MTÜ Eesti Suurkiskjad, mille eestvedaja on Eleri Lopp, on ka varem esitanud vaidlustusi nii hundi- kui karujahi suhtes.