Terras nentis, et see on ohtlik ja suure majandusliku mõjuga taud.

"Haigus pole inimestele nakkav, aga inimesed, kärbsed, teised metsloomad ja tehnika kannavad haigust edasi. Kuu ajaga on diagnoositud eri kolded, hukatud on 17 000 siga. Viimane juhtum on teisipäevast. See taud on meil olnud üle 10 aasta. Hetkel levib taud kõrge intensiivsusega – enamasti piiriäärsetel aladel, sest Läti poolt tulevad metssead, kes põgenevad haiguskolletest," sõnas Terras.

Terras ütles, et esitab valitsusele ettepanekute paketi, et seakatku piirangut tõkestada ja kahjusid korvata.

"Hukatud sigade kahju valitsus korvab keskmise searümba maksumuse väärtuses. Oluline, et seakasvatus ja tööstus poleks haiguse levikust käpuli," ütles Terras. "Sealiha on populaarne ja tähtis valguallikas Eestis," lisas minister.

Teiseks punktis paketis on Terrase sõnul bioohutuse meetmete tõhustamine ja jahimeeste toetamine. "Et viirust tõkestada, on oluline, et piirarv metssigu täis kütitakse. Varasem kogemus näitab, et kui metssigade arvukus langeb, siis taud väheneb," lisas Terras.

"Lisaks Eesti lõunapiirile tuleb vaadata üle ka Saaremaa, kus metssigade arvukus on tohutult kõrge. Oluline on, et metssead ei satuks farmide lähedusse. Need piirkonnad tuleb hoida puhtana," ütles Terras.

Metssigadest konservid kaitseväele ja Ukrainale

Terras ütles, et riik hakkab kütitud metssigu kokku ostma toidu valmistamiseks.

"Teen ettepaneku osta riiklikult kokku metssealiha 30 protsenti kütitud mahust, et teha sellest pool miljonit konservi ja kasutada neid kaitseväe toitlustamisel ja saata riigi toiduabipaketina Ukrainasse," sõnas Terras.

Konserve tehakse metssigadest, kes pole nakatunud katkuga. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda ütles, et metssead, kelle puhul testid näitavad, et liha on nakatunud seakatkuga, lähevad utiliseerimisele ja konserve neist ei tehta.

Terras ütles ka, et bioohutus on Eesti loomapidajatele oluline teema, seega kavatseb ta taotleda sarnase toetusvooru, nagu oli paar kuud tagasi suu- ja sõrataudile, ka seakatkuga võitlemiseks.

Samuti teeb Terras ettepaneku muuta maaelu arengukava, et toetada jahimeestele külmikute soetamist, et jahiseltsid saaksid rohkem küttida ja liha kohapeal säilitada.

"Ühe ruutkilomeetri peal peaks elama kaks metssiga, praegu on kolm. Kolmandiku võrra on vaja Eestis metssigade arvukust vähendada," rääkis Terras.

Terras ütles ka, et üks kitsaskoht on toorsealiha käitlemine, mis on Euroopa Liidu normidega keelatud.

"Läheme Euroopa Liidust taotlema erandit, et saaksime seda teha. Tulnud on ettepanekud seda toorelt käidelda ja kasutada loomasöödaks. Erand pakuks pikemaajalist lahendit," sõnas minister.

Terras märkis, et moodustab ka töörühma, mis näeks pikemalt ette, kuidas vältida taudi pidevat taaspuhkemist Eesti loomakasvatuses.

"Laual on hulk häid lahendusi. Tegutseme sellega, et neid lahendusi ellu viia," rääkis Terras.

Atria: tööstusele toetust pole

Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande ütles, et farmide puhul määravad seadused, kuidas riik hüvitab neile tekkinud kahjusid, aga lahtine küsimus on tööstuse pool.

"Tööstused peavad hulga tooret hävitama vastavalt tauditõrje reeglitele, aga see kompenseerimisele ei kuulu. Tuleks kaaluda ka seda, sest ka tööstus osaleb taudiga võitlemises," ütles Laande.

Kõige tähtsam on metssigade farmidest eemal hoidmine, märkis Laande.

Juuni lõpus avastati Lätis Matišis üle 500 seaga farmis seakatk. Juuli esimestel päevadel leidis Viljandimaa ühes seafarmis kinnitust seakatk. Praeguseks on taud levinud üle Eesti.