Sigade Aafrika katk (SAK) on taas jõuliselt Eesti seakasvatust raputamas. Ainuüksi käesoleva aasta juulis tuvastati haigus mitmes suurfarmis, viimati 29. juulil Viljandimaal asuvas Nurme farmis, kus peeti ligi 4500 siga. Kõik loomad hukatakse, farm suletakse ja desinfitseeritakse. See pole erand, kogu juulikuu jooksul on katk jõudnud viide suurde farmi, sh Rapla ja Tartu maakonnas. Hukatud on juba üle 17 000 kodusea.

Lätis, kus metssigade seas on 2025. aasta esimese poole jooksul tuvastatud üle 600 nakatumisjuhtumi – ligi 16 korda rohkem kui Eestis –, pole selliseid farminakkusi toimunud. Kuidas on see võimalik? Lätis on kasutatud ranget ja järjepidevat ennetusstrateegiat, mille keskmes on metssea populatsiooni kontroll küttimise kaudu.

Suuname ja toetame jahimehi

Metssead on Aafrika seakatku looduslik reservuaar. Kui nende arvukus on kõrge ja viirus levib metsas kontrollimatult, suureneb oluliselt oht, et katk jõuab ka kodusigadeni, ükskõik kui head on farmide bioohutusmeetmed.

2025. aasta juuli lõpuks on Eestis leitud 67 nakatunud metssiga, viimati Järva-, Tartu-, Valga-, Põlva-, Pärnu- ja Jõgevamaal. See on selge signaal, et viirus levib looduses aktiivselt ja on farmidele ohtlikult lähedal.

Küttimist ei tohiks pidada pelgalt jahi või arvukuse küsimuseks. See on eluliselt tähtis epideemiatõrje meede. Kevad- ja suvekuudel, mil viirus on kõige aktiivsem, tuleks keskenduda just noorte isendite ja emiste küttimisele. Nii vähendatakse viiruse leviku tõenäosust, säilitades samal ajal looduslik tasakaal. Jahimeeste töö peab olema suunatud ja toetatud, see on ainus viis viiruse levikut pidurdada.

Seakasvatajad rakendavad rangeid bioohutusmeetmeid: farmide täielik sulgemine metsloomade eest, töötajate riietuse ja jalanõude vahetus, desinfitseerimine, sööda ja vee kaitse, loomade liikumise piirangud. Ometi näeme, et nendest meetmetest ei piisa, kui metsades liigub viirus vabalt. Kõik viimased puhangud farmides on toimunud juunis ja juulis ehk ajal, mil metssea SAK-i levik on tõusuteel.

Võtame Lätilt eeskuju

Regionaal- ja maaeluminister Hendrik Johannes Terras ütles hiljutisel pressikonverentsil selgelt: "Kogemus näitab, et kui metssea arvukus langeb, katk kaob." Tema juhitav ministeerium esitab valitsusele meetmepaketi, mis peaks aitama vähendada katku levikut, toetaks põllumehi ning samuti ka jahimehi. See on kogu ühiskonna vastutus ja ka julgeolekuküsimus.

Läti on näidanud, et suurema metssigade küttimisega on katk ning selle levik tuvastatav ja tänu sellele on võimalik ära hoida kodusigade massiline nakatumine. Eestis oleme kahjuks sageli piirdunud tagajärgede likvideerimisega, mitte ennetusega.

Kui soovime vältida tuhandete sigade hukkamisi, tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Me ei saa oodata järgmist puhangut ega loota, et katk kaob iseenesest. Kas küttida metsas mõni põrsas ja emasiga, et katk peatuks, või oodata, kuni haigus jõuab taas farmidesse ja hukatakse tuhanded sead korraga, on küsimused tervele ühiskonnale. Tegemist ei ole ainult jahimeeste või seakasvatajate murega. See on Eesti seakasvatuse, maaelu, looduse ja toidujulgeoleku ühine vastutus.