Kas nende siga hukkamine lükati lihtsalt edasi või ongi reaalne võimalus, et nad jäävad ellu?

Praegu me hukkamisotsust ei ole uuesti üle vaadanud. Tänane otsus on edasi lükkamine ehk ootame Hispaania referentslabori hinnangut ja selle baasil saab teha järgmised otsused.

Kui tuleb tagasi vastus, et ei ole nakatunud, siis kas sead jäävad ellu?

Jäävad ellu.

See on siis senise poliitika muutmine?

See ei ole poliitika muutmine, vaid see on hästi erandlik olukord ja väga vähe tõenäoline olukord. Me usaldame täna LABRIS-t ehk Eesti laboriuuringute ja riskihindamise keskust, aga selline olukord kindlasti vajab kohest ja teistsugust lähenemist.

Miks on vaja kinnitust Hispaania laborist? Kas meil pole pädevust?

Tegelikult need analüüsid Hispaaniast olid tellitud juba märksa varem. Need saadeti teele eelmine nädal ja kuna sigade aafrika katk on eriti ohtlik taud, siis nende saatmisele kehtivad erinõuded. Vastuvõttev riik peab olema nõus ohtliku loomataudi saadetisega. See protsess on võtnud kaua aega.

Kui need sead osutuvad terveks ja jäävad ellu, siis mida säärane juhtum tähendab tulevikus teiste jaoks?

See langetab Eesti usalduse laborite vastu väga madalale. See on hästi keeruline olukord ja ma ei oska täna seda hinnata, mida see endaga kaasa toob. Ma tõesti loodan, et meil sellist olukorda sellises vaates ei ole, sest kogu toiduohutuse valdkonna tegevus ja meie ameti järelvalve tegevus toetub tegelikult laborite võimekusele ja usaldusväärususele. See on raske olukord üleüldiselt toidusüsteemile.

Kas sigade aafrika katku leviku piiramine on üldse võimalik?

Päris nulli pole õnnestunud teda viia. See on umbes 15 aastat siin Eestis nüüd tiirelnud ja eelkõige on ta metsas metsigadega liikvel. Metssigade arvukus on see peamine meede, kuidas tegelikult seda viirust ohjata ja kontrolli all hoida.