Põllumajandus- ja toiduameti juhtivspetsialist Terje Oper kinnitas, et katk avastati Saimre Seakasvatuse Nurme farmis seakatku seire käigus tehtud analüüside tulemusel.

"Teisipäeval oli üks hukkunud siga, kelle organite proovid saadeti veterinaar-toidulaborisse uurimiseks. Uurimistulemus osutus paraku positiivseks SAK-ile.
Kolmapäeva hommikuks oli üks kesik veel surnud. Ka temalt võtsime lahangu käigus organproovid, mis lähevad laborisse uurimisele," sõnas Oper.

Kolmapäeva ennelõunal ütles Oper, et kuigi Nurme farmist on leitud kaks surnud siga, kellest üks on juba saanud katkukinnituse, pole farmi sigade üldine kliiniline pilt sugugi halb. Pealegi on farm täitnud kõiki bioohutusnõudeid. Seda kinnitas ka Saimre Seakasvatuse tegevjuht Valmar Haava. Haava loodab siiski, et kolmapäeval võetud uued proovid ei kinnita seakatku jõudmist Nurme farmi.

"Seda kindlust me tänaseni ei ole päris selgeks saanud. Sellepärast, et meil just hetk tagasi võeti veel lisaproovid ja ilmselt saab see selgeks kas täna õhtuks või homme. Farmi juhataja sõnul ei ole ilmnenud mingisuguseid selliseid sümptomeid, mis SAK-ile viitaksid - ei varasemalt ega ka hetkel. See tekitab ka meis natukene sellist kahtlust," sõnas Haava.

Haava ei oska ka pakkuda, kuidas seakatk üldse farmi oleks võinud jõuda.

"See on väga keeruline öelda, sest meil on ikkagi bioohutusnõuded kõik täidetud ja isegi veel rohkem kui on tänaseks nõutud. Me oleme tegelikult esimese uudise valguses juba kõrgendanud sellist valmisolekut. Kõik on meil nõutekohaselt valmistatud ja tehtud. Pigem jääme ootama seda n-ö spetsialistide arvamust, et kuidas see siia liikuda sai," lisas Haava.

Põllumajandus- ja toiduameti teatel taudi tõttu kõik Nurme farmi sead hukatakse, sest seakatkule puudub ravi.

Terras esitab neljapäeval valitsusele ettepanekud, kuidas seakatku tõkestada

Aafrika seakatku juhtumeid tuleb aina juurde ning praeguseks on hukatud 17 000 siga. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitab neljapäeval valitsusele ettepanekud, kuidas seakatku tõkestada ja kahjusid korvata.

Ühe ettepanekuna esitab Terras valitsusele hukatud sigade kahju korvamise plaani, mis tagab seakasvatuse ja tööstuse jätkusuutlikkuse.

"Otsustama peab siis valitsuse reservist selle toetuse eraldamise. Hetkel ma täpset numbrit ei oska öelda. Küll aga on praegune hinnang see, et see on mõne miljoni suurune summa," sõnas Terras.

Samuti tuleb tõsta bioohutuse meetmete taset ning oluline on koostöö jahimeestega, et vähendada metssigade arvukust. Jahimeeste motiveerimiseks võiks Terrase sõnul riik osta kokku kütitud metssigade liha, et toota neist konserve kaitseväele ja saata toiduabina Ukrainale

"Toiduabi raames oleks ühekordne meede. Kui me suudame teha lepingu Eesti kaitseväega, võiks see olla pikemaajaline lahendus. Me kasutaks enda riigis olevaid metssigu selleks, et toita Eesti inimesi," selgitas minister.

Metssealiha ei tohi kasutada enne, kui proov on saadetud laborisse ja sealt on tulnud vastus, et viirust ei ole.

"Sigu peab küttima määral, kus neid oleks võimalikult vähe ja võimalikult vähe kontakte nende vahel, mis hoiab ära ka viiruse leviku," ütles põllumajandus- ja toiduameti osakonnajuhataja Olev Kalda.

Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on Aafrika seakatku vältimiseks ennekõike vajalik bioohutus ja selgitustöö. Atria Eestile kuulub kuus seafarmi ning samuti ka lihatööstused. Neil on olemas ka kogemus seakatkuga.

"Üks on alati inimene, kes võib teadmata seda nakkust edasi levitada. Kõige tähtsam ongi, mis inimene täna teha saab, et kui te käite metsas, ei tohi minna farmi 48 tundi pärast seda," sõnas Laande.

Kuigi seafarmid lähevad järjest katku tõttu kinni, pole Laande sõnul praegu karta, et sealiha poelettidelt kaoks.

"Hetkel veel seda häirekella ei lööks. Püüame teha kõik, et hoida hinnad stabiilsed kohaliku sealiha puhul ja hoiame pöialt, et nakkusele saab lähiajal kiiresti piir," lausus Laande.