Järjestikused sõnumid sigade Aafrika katku (SAK) levimisest seafarmides ja massiline sigade hukkamine vajutab meie sotsiaalsele närvile. Selle kulminatsioon rullus lahti nädalavahetusel Viljandimaal Saimre Agrole kuuluva Nurme farmi juures.

Uudis otsusest hukata 4500 siga olukorras, kus on võetud vaid üks positiivne proov ja 30 negatiivsest ning mitte ära oodata haiguse peiteaja lõpuni käivitas kodanikuaktivismi. Sotsiaalmeediast alguse saanud üleskutsete peale kogunesid reede õhtul Nurme farmi juurde inimesed üle Eesti, et takistada laupäevaks planeeritud sigade hukkamist.

"Suur tapatalgu", nagu nimetas sigade hukkamist Saimre farmi esindaja Valmar Haava, õnnestuski protestijatel ära hoida ja põllumajandus- ja toiduamet (PTA) nõustus ootama, kuni saabuvad kordustestide tulemused Hispaania sõltumatust laborist, mis annab vastuse, kas farmis on katk või mitte.

PTA juht Raimo Heinam astus julge sammu, mille eest on ta saanud juba ohtralt kiitust ka neilt, kes muidu leiavad igal hetkel võimaluse ametkondi ja ametnike sarjata. Selmet pidada ühepoolsest vestlust stiilis, et meie oleme ametkond, meil on seadusest tulenevad kohustused ja meie teeme, astus Heinam rahvaga dialoogi, andes usu kaotanuile lootust, et demokraatia siiski elab veel.

Vähemalt on see üks võimalus, kuidas seda sündmust näha. Palju realistlikum põhjendus, miks PTA soostus siiski ootama, peitub matemaatikas ehk tõdemuses, et me ei saa usaldada ühe testi tulemusi. Nagu selgitas füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu sotsiaalmeedias tehtud postituses, peidab lihtne küsimus "kui test on positiivne, kas loom on siis nakatanud?" endas olulist statistilist lõksu. Teisisõnu on ühe positiivse tulemuse järel kindlus, et loom on ka tegelikult haige, vaid umbes 50 protsenti, see on sisuliselt sama, kui visata mündiga kulli ja kirja.

See, et PTA otsustas münti mitte visata, on tugev ja julge samm. Seda eriti nüüd, mil üleilmsed uuringud näitavad, et SAK ei ole ainult veterinaar-meditsiiniline probleem vaid sotsiaal-psühholoogiline katastroof. Antud teemale viitas Eesti Maaülikooli põllumajanduse doktor Alo Tänavots hiljutises avamusloos tuues välja, et viirus on pannud suure vaimse surve alla kõik need, kelle ülesanne on loomi testida, hukata ja järelevalvet teha. Palun, ärme niisiis ole ametnikega ka täiesti järeleandmatult armutud. Enamus meist ei kujuta seda survet ja pinget ette, mille all neil tuleb töötada.

Suurim mure on aga just seakasvatajatega, kelle töö muutub traumaks, sest nende jaoks ei ole sigade katkule kaotamine lihtsalt tootmisühiku kaotus, vaid sageli kogu elutöö kokkuvarisemine. Tänavots toob uuringutele viidates välja, et seakasvatajad ei vaja mitte üksnes rahalist hüvitist, vaid ka empaatiat, mõistmist ja ühiskondliku kriisi keskmes nähtavaks tegemist.

Nurme farmi juures see nähtavaks tegemine juhtuski. Ühiskond reageeris ettevõtja hämmingule, miks langetakse nii suur otsus ühe testi põhjal. Nüüd ootavad kõik hinge kinni pidades Hispaania labori tulemusi. See ei otsusta aga mitte üksnes sigade saatust ja meie laborite usaldusväärsust, vaid määrab suuresti ka ühiskonna hoiaku protesteerimise suhtes.

Tegemist on lõpuks ühe vanima ja demokraatlikuma viisiga seista nõrgemate või enda õiguste eest. Paratamatult on see viimastel aastatel liikunud erinevate huvigruppide mõjusfääri, kelle tegutsemise motiivid ei pruugi keskendu niivõrd ebaõiglase olukorra lahendamisele kui ühiskonna õõnestamisele.

Kui Jevgeni Ossinovski oli tervise- ja tööminister ja tõstis alkoholiaktsiisi, siis kutsus see ellu protestilaine "Maksud sõidavad!", mille puhul hiljem selgus, et tegemist oli Venemaalt juhitud liikumisega. Sama küsimus tõstatus eriti teravalt Nursipalu kaasuses, kus olukord oli märksa tõsisem kui viina kallinemine. Kaalul olid inimeste kodud ning erinevad huvigrupid hakkasid kohe mõtlema, kuidas niivõrd emotsionaalset teemat oma huvides ära kasutada. Seekordse aktsiooni Nurme farmi juures kutsus kokku ettevõtja ja registreerimata "Erakond Plaan B" eestvedaja Indrek Pähnapuu, kelle puhul on samuti toodud välja, kuidas ta levitab Kremli valeinfot.

Sellised seosed loovad protestijatest kuvandi, keda ülejäänud Eesti vaatab vaikides pika pilguga ja riputab külge silte. Mitte vaid omavahelistes vestlustes vaid ka avalikult. Nimetas ka ju rahandusminister Jürgen Ligi kõiki neid, kes on julgenud oma meelsust avaldada allkirjaga toiduainete kõrge käibemaksu vastu, rumalateks.

Ühes hiljutises intervjuus küsis üks tunnustatud ajakirjanik ühe tunnustatud Võrumaa muusiku käest: "Kas Võromaal räägitakse võro keeles seda juttu ka, et peaks Eestist lahku lööma." Sellise küsimuse küsimine näitab suhtumist ja see suhtumine on see, mis päeva lõpuks hakkab ühiskonda lõhestama, mitte mõned üksikud mõjuagendid.

Kõikide protestijate Kremli-meelseteks või rumalateks nimetamine on muidugi sama kui terve seafarmi hukkamine ühe positiivse testi põhjal. Seda eriti siis, kui heidame endale rahvana kõige enam ette just seda, et viibutame ainult rusikat saunalaval, aga päriselt häält ei tee. Meenub lõbus meem, mille mu tüdrukud saatsid 1. juulil tantsupeo proovidest. Meem näitas võrdlevalt, kuidas reageerivad maksutõusudele prantslased ja kuidas eestlased. Prantslased olid kujutatud rusikas püsti tänavatel mässamas, eestlasi aga tantsupeol kaunites rahvarõivastes lõbusalt tantsu keerutamas.

Kõik see tõstatab küsimuse, et mida me siis tahame. Kui vaikime, siis oleme endis pettunud. Kui teeme häält, siis on kohe kahtlus, et see hääl ei ole õige või kuulub kellelegi teisele. Sellise arusaama juurdumine on ühiskonnale tervikuna ohtlik, kuna võtab meilt ära ühe olulisema instrumendi seista oma õiguste eest.

Mina ei arva, et Nurme farmi kaasus tekitab massilise protestides osalemise, küll võiks see anda igale eestlase julgust seista selle vastu, mis ei paista õige või on paigast ära. Seda eriti juhul, kui Hispaaniast saabuv vastus peaks näitama, et katku farmis ei ole.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.