Eesti Energia avaldas esimese poolaasta majandustulemused, mille kohaselt oli ettevõtte müügitulu 917,9 miljonit eurot ehk 2,5 miljonit eurot suurem kui 2024. aasta esimesel poolaastal.

Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 75,6 miljoni euro võrra 220,2 miljoni euroni ning puhaskasum 70,2 miljoni euro võrra 126,5 miljoni euroni.

Ettevõte põhjendas kasumilangust madalate turuhindadega.

"Aasta jooksul rajatud uute tuule- ja päikeseparkide toel tootsime mullusest suuremas mahus taastuvenergiat, mis toob elektrihinna alla ja mõjub positiivselt tarbijate elektriarvetele. Samal ajal tähendavad madalamad turuhinnad väiksemaid tulusid energiaettevõtetele. Selline turuolukord ei soosi investeeringuid uutesse elektri tootmisvõimsustesse," ütles Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

Ta lisas, et energiaturul on madalad turuhinnad ja suured hinnakõikumised muutunud tavapäraseks ning niisugune olukord jääb püsima ka lähiaastatel. See nõuab energiaettevõtetelt kohanemist.

Kontserni teise kvartali müügitulu oli 387,8 miljonit eurot ja see langes mullusega võrreldes seitsme protsendi ehk 27,3 miljoni euro võrra. Kontserni normaliseeritud EBITDA oli teises kvartalis 82,8 miljonit eurot ning puhaskasumiks kujunes 33,1 miljoni eurot, samas kui 2024. aasta teises kvartalis oli puhaskasum 108,5 miljonit eurot. 

Teises kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 876,8 gigavatt-tundi elektrit, millest 551,1 gigavatt-tundi oli taastuvenergia. Taastuvenergia osakaal moodustas elektritoodangust 63 protsenti, mis on võrreldes mullusega viie protsendipunkti võrra kõrgem. Varem on taastuvenergia osakaal nii kõrgele tõusnud vaid eelmise aasta neljandas kvartalis.

Suurima osa taastuvenergia toodangust andsid tuulepargid, milles kontsern tootis 428 gigavatt-tundi elektrit, mida oli 45 protsenti rohkem kui eelnenud aastal. Eelduste järgi katab teises kvartalis avatud Sopi-Tootsi taastuvenergia ala edaspidi ligikaudu kümnendiku kogu Eesti tarbimisest.

Ettevõte investeeris teises kvartalis 120 miljonit eurot, mis on 43 protsenti vähem kui mullusel perioodil. Tamme sõnul vähenes investeeringute maht peamiselt seetõttu, et Eesti Energia on jõudnud suurema investeerimistsükli lõppu ning praegu keskendutakse arendusprojektide käivitamisele. Samuti on uutesse tootmisvaradesse üha keerulisem investeerida, kuivõrd langevad turuhinnad vähendavad projektide tasuvust.

Aasta alguses avanenud Baltikumi süsteemiteenuste turg on avanud kontsernile uue tuluvoo. Teises kvartalis teenis Eesti Energia paindlikkusteenustelt 33 miljonit eurot EBITDA-t, kusjuures suurima osa sellest veebruaris valminud Auvere akusalvestiga.  

2025. aasta teises kvartalis maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 23,1 miljonit eurot. Lisaks moodustasid CO2 emissioonikulud turuhinnas 40 miljonit eurot.