ERR-i ajakirjanik Anne Raiste küsis valitsuse pressikonverentsil peaminister Kristen Michalilt, kas valitsus hakkab arutama toidukaupade käibemaksu alandamist, mida nõudev petitsioon on kogunud üle 80 000 allkirja.

Peaminister vastas, et nimetatud petitsioon läheb reeglite järgi parlamendile, kes hakkab seda arutama.

Michal tõdes, et hinnatõus on mõistetav mure ja kõrge inflatsioon on Eestis probleem.

"Olen ka varem kirjeldanud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri väljaöeldut majandusprognoosi tutvustamisel – see on ligikaudne hinnang, rõhutan –, et umbes kaks kolmandikku hinnatõusust tuleb palgatõusudest ja maailmaturu tooraine hindadest. Üks kolmandik umbes maksudest – kõige suurema mõjuga sellest oli autode registreerimistasu," rääkis Michal.

Peaminister kiitis ajakirjandust juurdehindluse ja hinnastamise teema käsitlemise eest ning väitis, et probleem peitub kaubandusruutmeetrites.

"See avalik ruum, mida meile kaubanduspaleede näitel on ehitatud, annab ka kaupmeestele surve küsida kaupade pealt palju rohkem. Kui ma vaatan võrreldavaid andmeid kinnisvarasektorist, siis andmed, mida ma olen saanud, näitavad ikkagi, et meil keskmise ruutmeetri kohta on käivet kolmandiku võrra vähem kui Euroopas keskmiselt," sõnas Michal.

"Eesti Pank on teinud analüüsi, mis kirjeldab seda, et kaubanduspinda on meil oluliselt rohkem kui mujal," ütles Michal. "Võib-olla see võti nendes juurdehindlustes ja kasvus on ka seal, mitte üksiti tootjates, tarbijate väheses valikuoskuses või kaupmeeste ahnuses. Võib-olla oleme lihtsalt liiga uhked poed ehitanud."

Michal tõi näite, et Keilas on juba olemas mitu kaubamaja, kuid plaanitakse veel uusi juurde.

"Konkurents justkui on kaupluste vahel, aga kui see konkurents on ikkagi selline, et ka ruutmeetrite arv langeb meile kui tarbijatele. Kui me vaatame ajakirjandusväljaannete väljatoodut, siis kaubahinnad on tõusnud oluliselt kiiremini kui mistahes maksukomponent. Ka tootjate osa ei ole selles tõusnud. Tarbijad ja tootjad on ühel poolel. Kaupmehed tegelikult on need ruutmeetrid ära korjanud tarbijate käest, meie käest," sõnas Michal.

"Seda debatti pidades tuleb endalt ka küsida, kas meil on mõistlikum, kui meil on võimalik riigina makse alandada, jätta see raha tarbijatele, kes selle valiku teevad. Tänane valitsus on võtnud selle hoiaku, et kui meil on võimalik maksuraha vähem koguda, siis me jätame selle inimestele kätte," rääkis peaminister.

Michal märkis, et 1. jaanuarist tõuseb tulumaksuvaba miinimum järsult 700 euroni.

"See tähendab 400–500 miljonit, rohkem kui protsent SKP-st jääb inimestele rohkem kätte. Inimesed ise otsustavad, kas nad ostavad, lähevad trenni või investeerivad, mitte me ei jäta seda kaupmeestele, kes saavad otsustada, kas nad annavad meile soodushinda või ehitavad veel mõne ruutmeetri," lausus Michal.

Rahandusminister Jürgen Ligi lisas, et kaitseb ka kaupmehi, kes on võimaldanud tarbijatele väga suurt valikut.

"Nad ei ole meile pakkumas mitte ainult väga suuri pindu, vaid ka väga suurt valikut. Ja väikse rahva puhul meil on kogu kaup olemas, mis on suurtel rahvastel. Sortiment teeb ka kalliks. Aga ise oleme seda tahtnud," ütles Ligi.