Kiviselg alustas pressikonverentsi Istanbulis toimunud Venemaa-Ukraina läbirääkimiste kolmanda vooru kommenteerimisega, mis tema sõnul sõja käiku kuidagi ei mõjutanud.

"Arvestades mõlema poole täiesti erinevaid seisukohti, on raske näha, et midagi lähiajal muutuks. Nii nagu eelmistel kordadel, oli ka seekord ainus käegakatsutav tulemus järjekordne vangide vahetus. Vabastatud Ukraina sõjavangide tervislikku seisundit hinnates tuleb tõdeda, et Venemaa demonstreerib sellega avalikult oma hoolimatut suhtumist Genfi konventsiooni ja üldse rahvusvahelise õiguse normidesse," ütles Kiviselg.

Venemaa põlgust elementaarsete inimõiguste normide järgimise vastu näitab tema sõnul ka tema suhtumine omaenda sõduritesse.

"Üha rohkem jõuab avalikkuse ette fakte ja näiteid sellest, kuidas Vene üksuste komandörid piinavad ja ka tapavad omaenese sõdureid kas siis n-ö distsipliini kehtestamise või lihtsalt väljapressimise eesmärgil. Siinkohal ei ole enam tegemist üksikute juhtumitega, vaid pigem peegeldab see kogu läbinisti korrumpeerunud Vene süsteemi olemust," lausus Kiviselg.

Ta lisas, et korruptsiooni ulatust kinnitab näiteks eelmisel aastal toimunud arreteerimiste laine Vene kõrgemas sõjalises juhtkonnas. "Võiks isegi öelda, et just tänu vohavale korruptsioonile on Vene sõjaväes viimastel aastakümnetel toiminud nn negatiivne selektsioon, kus ametikõrgendust ja järgmist auastet ei saa mitte parimate juhiomadustega või kõige andekamad, vaid need, kes on lojaalsed või kes selle eest näiteks maksnud on. Võib hinnata, et kõik see omakorda on oluliselt mõjutanud ja mõjutab ka praegu venelaste võimet sõjalisi operatsioone ellu viia," rääkis Kiviselg.

Eeltoodut silmas pidades pole Kiviselja sõnul üllatav, et hoolimata venelaste mitmekordsest üleolekust tehnikas ja elavjõus, pole nad operatiiv-taktikalisel tasandil ei eelmiste kuude ega eelmise nädala jooksul kusagil tuntavat edu saavutanud.

Ta ütles, et venelaste pealöögisuund on jätkuvalt Donetskis, kus toimub kõige rohkem rünnakuid ja kus juba mitmendat kuud püütakse iga hinna eest isoleerida Pokrovski piirkonda.

"Olles enamasti suures vähemuses, rakendavad ukrainlased siinkohal eelkõige kulutamistaktikat, mis väljendub ettevalmistatud kaitsepositsioonide kasutamises. Venelased püüavad neid positsioone omakorda päevast päeva minimaalse edu ning suurte kaotuste hinnaga rünnata nii elavjõus kui ka tehnikas. Aga nagu juba mainitud, siis pole inimeludel Vene poliitilise ja sõjalise juhtkonna jaoks mingit väärtust," sõnas Kiviselg.

Kiviselg märkis, et Venelaste hoolimatus inimelude suhtes väljendub ka üha suurenevas rünnakute hulgas Ukraina tsiviiltaristule ja elamurajoonidele, põhjustades tsiviilohvrite arvu järsu kasvu.

"Alates selle aasta jaanuarist on Venemaa sooritanud Ukraina vastu ligikaudu 23 300 drooni- ja raketirünnakut, mis on rohkem kui 600 protsenti võrreldes 2023. aasta sama perioodiga (u 3300). Siinkohal peab lisama, et kuigi ukrainlased on endiselt suutnud enamiku droonidest ja rakettidest alla lasta, on nende rohkust arvestades paratamatu, et osa neist jõuab sihtmärgini. Selle tulemusena on tsiviilohvrite arv kasvanud võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 53 protsenti, kerkides peaaegu 6800-ni, sealhulgas ligi 1100 surnut ja 5700 vigastatut," lausus Kiviselg.

Kiviselg lausus ainuüksi selle aasta juunis sai Ukrainas surma ja vigastada kokku üle 1500 inimese, mistõttu oli see kolme sõja-aasta vältel tsiviilohvriterohkeim kuu ning kahjuks ei ole siin positiivseid muutusi oodata.

"Kujunenud olukorras tuleb tõdeda, et parim kaitse droonide vastu on rünnak. Seega võime ehk lähitulevikus kuulda, et Ukraina on astunud samme Venemaal asuvate droonide tootmistehaste, nagu Alabuga, hävitamiseks," sõnas Kiviselg.