Praeguseks on omavalitsustes paika pandud volikogude liikmete arv ja nimetatud on ka valimiskomisjoni liimed. Reedeks pidid kandideerijad olema kirjas selles omavalitsuses, kus nad kandideerida tahavad.

"Kandideerida saavad nii Eesti kodanikud kui Euroopa Liidu kodanikud. Kohalikud valimised on erinevad ka selle poolest, et lisaks erakondadele saavad kandidaatide nimekirju esitada ka valimisliidud. Kandideerimine algab 20 augustil," lausus riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Nimekirju saab esitada kuni 9. septembrini ning erakonnad esitavad need pigem septembri alguses. Riina Solman ütles, et Isamaa kandidaadid on otsustanud, kus nad kandideerivad.

"Meil muidugi arutelusid oli, inimesed said valida ja tõepoolest juhtus ka niimoodi, et tänu sellele, et seadust on vahepeal muudetud, siis on tekkinud ka uued nimekirjad uutes omavalitsustes. Me proovime võimalikult paljudes omavalitsustes oma nimekirjaga välja minna," sõnas Solman.

Kuigi Tallinnas on Isamaa nimekiri peaaegu valmis, pole nad ainsa parlamendierakonnana öelnud, kes on nende linnapeakandidaat.

"Ma ise leian, et on vaja nii naiskandidaate kui meeskandidaate. Nii, et mõned päevad veel ja siis on ka Isamaa linnapeakandidaat teada," lisas Solman.

Vadim Belobrovtsev Keskerakonnast ütles, et neil pole täpseid numbreid selle kohta, mitmel kandidaadil elukoha-aadress muutus.

"Me sellist statistikat ei pea. Võib öelda, et meil ikkagi valdav enamus kandideerib seal, kus elab ja see puudutab Tallinna mastaabis mitte seda, et inimesed on linna piires registreeritud samasse kohta kus nad kandideerivad vaid isegi linnaosa täpsusega," ütles Belobrovtsev.

Belobrovtsevi sõnul võiks aga tulevikus tõsisemalt arutada selle üle, kui oluline on kandidaadi elukoha nõue või võiks selle kaotada ning jätta valijale võimalus otsustada, kas ta annab hääle kohalikule inimesele või mujalt Eestist tulnud kandidaadile.