Sõja 1258. päev. ISW: Venemaa taastab okupeeritud Donetski lennuvälja

Venemaa on hakanud taastama okupeeritud Donetski lennuvälja, et kasutada seda edaspidi ründedroonide õhkutõusuks. President Donald Trump teatas eelmisel pühapäeval, et tema erisaadik Steve Witkoff külastab sel nädalal Venemaad enne lähenevat USA sanktsioonide tähtaega.
Oluline esmaspäeval, 4. augustil kell 22.46:
- ISW: Venemaa taastab okupeeritud Donetski lennuvälja;
- Ukrainlased hävitasid Zaporižžja oblastis Vene raketisüsteemi S-300;
- Zelenski sõnul külastas ta Harkivi rindel võitlevaid üksusi;
- Venemaa droonirünnakus Harkivi oblastile hukkus kaks inimest;
- Holland eraldab 500 miljonit eurot Ukraina õhutõrje tugevdamiseks;
- Unian: Putin ja Zelenski kohtuvad augusti lõpus;
- Ukraina kinnitas pühapäevast rünnakut Sotši lennujaamale;
- Trumpi sõnul külastab USA erisaadik Witkoff sel nädalal Venemaad;
- Odessas kõlasid plahvatused.
ISW: Venemaa taastab okupeeritud Donetski lennuvälja
Venemaa on hakanud taastama okupeeritud Donetski lennuvälja, et kasutada seda edaspidi ründedroonide õhkutõusuks ja rünnakute ettevalmistuspaigana, vahendab the Kyiv Independent viitega ISW raportile.
Juulis tehtud satelliitpiltidelt on näha muutusi lennuvälja õhkutõusu rajal, edastab Sõjauuringute Instituut (ISW), viidates rühmituse Cyberboroshno andmetele.
Raportist selgub, et Venemaa ehitab sündmuskohale taristut, toetamaks Shahed-tüüpi droonide, sealhulgas reaktiivmootoritega mudelite, ja Gerbera droonide, mida kasutatakse õhurünnakute ajal peamiselt peibutusmasinatena, kasutuselevõttu.
Cyberboroshno andmeil rajatakse terminali lähedale ka tugistruktuuriehitisi nagu hoiuruume, juhtimisjaamasid ja lahingumoona mahalaadimistsoone. Vene väed on lennurajalt eemaldanud ka osaliselt kaitseehitisi ja alustanud ehitust lähedal asuvatel parkimisplatsidel eeldatavasti kütusemahutite paigaldamiseks, edastas ISW.
Donetski lennujaam lõpetas tegevuse mais 2014 pärast osade Donetski ja Luhanski oblasti piirkondade okupatsiooni Vene vägede poolt. Lennujaam langes Vene vägede kätte 23. jaanuaril 2015.
Zelenski sõnul külastas ta Harkivi rindel võitlevaid üksusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et ta külastas Harkivi rindel võitlevaid üksusi ja arutas droonide kasutamist vaenlase vastu.
"Meie võitlejad selles sektoris teatavad Hiina, Tadžikistani, Usbekistani, Pakistani ja Aafrika riikide palgasõdurite osalemisest sõjas. Me reageerime," ütles Zelenski sotsiaalmeedia postituses.
Venemaa droonirünnakus Harkivi oblastile hukkus kaks inimest
Venemaa droonirünnakus hukkus Harkivi oblastis asuva Vovtšanski lähedal esmaspäeval kaks inimest, teatas kohalik politsei.
Samas piirkonnas viibis esmaspäeval ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Eelmise aasta mais korraldasid Vene väed Vovtšanski piirkonnale rünnaku, kuid Ukraina väed suutsid hiljem suurema osa vallutatud alast vabastada.
Holland eraldab 500 miljonit eurot Ukraina õhutõrje tugevdamiseks
Holland eraldab 500 miljonit eurot Ukraina õhutõrjevõimekuse tugevdamiseks, teatas esmaspäeval kaitseminister Ruben Brekelmans.
Selle summa eest hangitakse Ukrainale muu hulgas USA õhutõrjesüsteemi Patriot rakette ja varuosasid.
"Ukraina vajab nüüd rohkem õhutõrjesüsteeme ja laskemoona. Holland tarnib esimese NATO liitlasena Ameerika relvasüsteemide paketi (sealhulgas Patrioti varuosi ja rakette) 500 miljoni euro väärtuses," kirjutas Brekelmans sotsiaalmeedias.
"See aitab Ukrainal kaitsta ennast ja ülejäänud Euroopat Venemaa agressiooni eest," lisas ta.
Ukrainlased hävitasid Zaporižžja oblastis Vene raketisüsteemi S-300
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel andis kaitsevägi nädalavahetusel Zaporižžja oblasti ajutiselt okupeeritud alal täppislöögi Venemaa sõjaväeobjektidele.
"Operatsiooni tulemusel hävitati kaugtulerelvadega Vene väe õhutõrjeraketisüsteem S-300. Selle hävitamine vähendab oluliselt vaenlase kaugtule jõudu ning võimet tulistada Ukraina kaitseväe positsioone ja piirkonna tsiviiltaristut," seisis Telegramis.
Märgitakse, et see rünnak kinnitas taas Ukraina üksuste tõhusust ja täpsust vaenlase kriitiliste sihtmärkide tuvastamisel ja hävitamisel, sealhulgas okupeeritud alal.
Unian: Putin ja Zelenski kohtuvad augusti lõpus
USA presidendi Donald Trumpi ultimaatumi taustal Ukrainas tulevahetuse lõpetamiseks on Kreml hakanud rääkima Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski võimalikust kohtumisest, kirjutas esmaspäeval portaal Unian.
"Putin on valmis Zelenskiga kohtuma pärast asjatundjate tasemel ettevalmistustööd," ütles Putini pressisekretär Dmitri Peskov Vene meediale antud kommentaaris.
Samas rõhutas ta, et Putini ja Zelenski kohtumise ettevalmistustööd on veel tegemata. Kreml ei välistanud aga Putini ja Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi kohtumist Moskvas sel nädalal.
Varem teatas Zelenski soodsatest nihetest seoses tema võimaliku kohtumisega Putiniga.
Samas teatas Kreml, et tõenäoliselt ei toimu Putini ja Zelenski kohtumine enne augusti lõppu.
Venemaa esindajad näevad Zelenski ja Putini kohtumise ettevalmistuste loogikat hoopis teistmoodi kui Ukraina, ütles Ukraina suursaadik Türgis Nariman Celal.
Trumpi sõnul külastab USA erisaadik Witkoff sel nädalal Venemaad
President Donald Trump teatas eelmisel pühapäeval, et tema erisaadik Steve Witkoff külastab sel nädalal Venemaad enne lähenevat USA sanktsioonide tähtaega.
Witkoff võib jõuda Venemaale 6. või 7. augustil.
Kui ajakirjanikud küsisid, milline on Witkoffi sõnum Moskvale ja kas Venemaa saaks midagi teha sanktsioonide vältimiseks, vastas Trump: "Jah, sõlmige kokkulepe, millega lõpetatakse inimeste tapmine."
Trump selgitas juba varem ajakirjanikele, et andis korralduse lähetada kaks tuumaallveelaeva, reageerides Venemaa julgeolekunõukogu aseesimehe Dmitri Medvedevi ähvardavatele kommentaaridele.
"Peame lihtsalt ettevaatlikud olema. Meid on ähvardatud ja me oleme otsustanud, et need ähvardused - see ei ole õige asi. Seega peame olema ettevaatlikud," rääkis Trump.
USA senaator Lindsey Graham märkis eelmisel reedel, et president Trump soovib rahu, mitte konflikti Venemaaga, kuid samas hoiatas Kremli juhtkonda, et Ameerika riigipeaga ei tasu nalja teha.

Ukraina kinnitas pühapäevast rünnakut Sotši lennujaamale
Ukraina droonivägi ründas pühapäeval koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Venemaa Krasnodari krais asuva Sotši lennujaama kütuse- ja tankimiskompleksi, vahendas portaal Unian Ukraina relvajõudude peastaapi.
Märgitakse, et rajatises puhkes tugev tulekahju. Teadaolevalt paiknesid lennuväljal ka Vene õhujõudude lennukid.
"Kaitsevägi jätkab kõigi meetmete rakendamist vaenlase sõjalise ja majandusliku võimekuse õõnestamiseks ning Venemaa Ukraina-vastase kallaletungi peatamiseks," märkis Ukraina peastaap.
Uniani teatel ründasid Ukraina julgeolekuteenistuse osakonna "A" droonid ööl vastu esmaspäeva Krimmis asuvat Saki sõjaväelennuvälja. See on Venemaa jaoks oluline õhujõudude baas operatsioonideks Mustal merel.
Rünnaku tagajärjel hävis täielikult üks Su-30SM lennuk ja teine sai kahjustada. Samuti tabati kolme lennukit Su-24. Vaenlane kandis märkimisväärset kahju, sest üks Su-30SM võib maksta 35–50 miljonit dollarit.
Ööl vastu esmaspäeva kõlasid sadamalinnas Odessas plahvatused, piirkonnas kuulutati välja õhuhäire.
Odessa linnapea teatas, et Vene drooniohu tõttu anti kell 1.30 välja õhuhäire. Kell 2.02 teatas linnapea plahvatustest ja kutsus elanikke varjuma. Õhujõud andsid kell 2.30 teada uuest droonirünnakust, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1010 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 057 140 (võrdlus eelmise päevaga +1010);
- tankid 11 069 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 23 079 (+8);
- suurtükisüsteemid 31 053 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1452 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1203 (+0);
- lennukid 421 (+0);
- kopterid 340 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 49 451 (+77);
- tiibraketid 3553 (+1);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 57 244 (+85);
- eritehnika 3935 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Marko Tooming, Liisa Matsar
Allikas: Ukrainska Pravda, BNS, Kyiv Independent, Reuters










