Juulis oli elekter börsil võrreldes juuniga 11 protsenti odavam ning keskmiseks hinnaks kujunes 3,7 senti kilovatt-tunni (37 eurot megavatt-tunni) kohta. Eesti Energia andmeil juba viiendat kuud kestnud hinnalanguse põhjustas Läti keskmisest kõrgem hüdroenergia ja Baltikumi-ülene suur päikeseelektri toodang ning Estlink 2 ühenduse taastumine Soomega.

Võrreldes 2024. aasta juuliga, mil elektri hind oli keskmiselt 9,8 senti kilovatt-tunni kohta, oli elekter tänavu 63 protsenti odavam.

"Energiakriisi esimesed ilmingud algasid 2021. aasta keskpaigas, kui Venemaa mõjutustegevuse tõttu hakkasid elektrihinnad Euroopas järsult tõusma. Varasemate aastatega võrreldes oli tänavused juuni- ja juulikuu elektrihinnad võrdlemisi madalad," ütles ERR-ile Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov. 

Eesti hinnad püsisid juulis kaks kolmandikku ajast võrdsed Soomega, mis oli tingitud Estlink 2 ühenduse taastumisest. Ülejäänud aja olid hinnad kõrgemad, mida oli enim tunda vahemikus 18.00-21.00.

Kasparov märkis, et õhtuste tundide kõrgemad elektrihinnad tekivad langeva päikeseenergia toodangu, suureneva tarbimise ja täiendatud tootmisvõimsuste käivitamise koosmõjul.

"Baltikumis on nendeks reeglina gaasi- või põlevkivielektrijaamad, mille tootmishind on kallis. Seetõttu tõuseb õhtustel tundidel ka elektrihind. Osa õhtusest energiavajadusest on katnud ka Läti hüdroenergia ning ühendusvõimsus Põhjamaadega, kus on ka õhtusel ajal soodsamat tootmisvõimsust. Reeglina jääb neist aga väheks ning käivitada tuleb kohalikud gaasi- või põlevkivijaamad," selgitas Kasparov.

Samal ajal olid Läti ja Leedu hinnad Eesti keskmisest 26 protsenti kõrgemad. Seda põhjustasid Läti-Eesti ühenduse hooldustööd, mis takistasid osaliselt Soomest imporditud elektri ülekannet Lätti ja Leetu. See omakorda on hoidnud ka Eesti energiahindu madalamal.

2025. aasta juuli lõpu seisuga oli Läti hüdroenergia toodang viimase 10 aasta kõrgeim.

Päikeseenergia toob suvistel päevadel hinna alla ühe sendi kilovatt-tunni kohta.

Mida teevad hinnad augustis?

Augusti elektrihinnad sõltuvad päikese- ja tuuleenergia toodangust ning impordivõimekusest, ütles Kasparov. "Võib oodata, et augusti kulgedes väheneb Läti hüdroenergia toodang, mis vähendab Baltikumi taskukohaseid tootmisvõimekusi ning paneb meid taas rohkem sõltuma kallitest gaasi- ja põlevkivijaamadest," lisas ta.

Eesti Energia sõnul käituvad päikselised päevad ilmselt hinnaalandajatena ka augustis. "See toob tõenäoliselt sarnase hinnatrendi, kus päevased elektrihinnad püsivad väga madalal, kohati lausa nulli lähedal. Õhtused elektrihinnad võivad tõusta märkimisväärselt kõrgemale 100-200€/MWh piirimaile," selgitas Kasparov.

Eesti-Läti ühendus on hoolduse tõttu piiratud kuni 17. augustini.

"Seni saab Eesti suuremas mahus toetuda elektri impordile Põhjamaadest, mistõttu on sagedased ka tunnid, kus Eesti ja Soome hind ühtlustub. Eesti-Läti ühenduse taastudes jaguneb soodsama hinnaga import kõigi kolme Balti riigi vahel," ütles Kasparov.

Hinnatõusu võivad kaasa tuua ka Põhjala kaablite hooldustööd, mis takistavad Norra ja Rootsi hüdroenergia pääsemist läbi Soome Eestisse ja see omakorda kergitaks Kasparovi sõnul õhtuseid hindu.