Juuli lõpus moodustas haridusministeerium komisjoni, mis hakkab välja töötama ühtset keskhariduse mudelit ja seadust ning peaks sellega valmis jõudma tuleva aasta suve lõpuks.

Komisjoni juhtiv ministeeriumi keskhariduse arendusjuht Roosi Nemliher ütles ERR-ile, et seoses õpikohustuse rakendamisega analüüsivad nad, millised on koolijuhtide kogemused seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse koostoimega.

Esimest korda kogunes komisjon sel kolmapäeval ning seal osalesid kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide juhid.

"On oluline, et põhikooli lõpetaja edasiõppimise valikud oleksid toetatud ning õpiteede vahel liikumine võimalik ilma haridussüsteemist välja kukkumata. See siht on sõnastatud haridusvaldkonna arengukavas ning selles suunas me ka töötame. Me peame vaatama keskharidustasemel õppimist ja õpetamist ühes terviklikpildis," rääkis Nemliher.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juht Ülle Matsin märkis, et õpikohustuse rakendamist arutati kohtumisel õpilase vaatest.

"Koolidel on kogemused sellest, kuidas õpilased valivad oma õpitee ja kuidas on olnud võimalik liikuda erinevate haridusliikide vahel. Kui noor on õpikohuslane ning omandab keskharidust kas üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, siis tuleb meil koostööd ehitada nii õppekohtade planeerimisel kui ka õpilaste õpingute toetamisel," ütles ta.

Matsini sõnul peab põhikooli lõpetajat valmistama ette järgmisele haridustasemele sisenemiseks. Keskharidust saab omandada nii gümnaasiumis kui kutsekoolis ning mõlemad võimalused peavad andma kvaliteetse keskhariduse.

"Meil on Eestis koole, kes töötavad juba tihedas kutsekeskhariduse ja üldkeskhariduse koostöös, pakutakse vastastikku valikõppe võimalusi. Sellisest koostööst kasvabki välja ühtne vaade kogu keskharidusele," sõnas Matsin.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus reguleerib üldkeskhariduskoolide tegevust, kuid Matsin tõi välja, et meil on ka kutseõppeasutused, kes pakuvad nelja-aastaseid rakendusliku keskhariduse õppekavasid ja nemad töötavad kutseõppeasutuse seaduse alusel.

"On oluline, et õpikohustuse rakendumisel on keskharidusse sisenemisel õpiteed ligipääsetavad ning ka üleminekud sujuvad, kui õpilane peaks näiteks vahetama kooli," lausus Matsin.

Eesti 2035. aasta arengustrateegia näeb ette, et tagatud peab olema õpivõimaluste rohkus ja kättesaadavus ning haridustasemete ja -liikide vahel peab saama sujuvalt liikuda. Lisaks tuleb rakendada nüüdisaegset õpikäsitlust, et tagada õppijast lähtuv lähenemine ja ennast juhtiva õppuri kujunemine.

Selleks tuleb strateegia kohaselt lõimida üld- ja kutsekeskharidus ning töötada välja ühtne keskharidusstandard.

Mullu detsembris kiitis riigikogu heaks koolikohustuse ea pikendamise kuni 18. eluaastani ning kehtima hakkab see alates järgmisest aastast põhikooli lõpetavatele õpilastele.