Euroopa Kohus andis oma seisukoha kohtuasjas, mis puudutab raietööde peatamist, et mitte häirida lindude pesitsemist. Nii kliimaministeerium kui ka metsatöösturite esindaja tõlgendavad seisukohta nii, et just neil on õigus.

Kohtuvaidlus algas sellest, et keskkonnaamet peatas 2021. aastal osaühingu Voore Mets ja aktsiaseltsi Lemeks Põlva raietööd esialgu viieks päevaks, hiljem pikendati keeldu kesksuveni. Keskkonnaamet põhjendas keeldu sellega, et töödega kaasnes reaalne oht häirida lindude pesitsemist või hävitada linnupesi.

Ettevõtjad esitasid kohtusse kaebuse ning riigikohus pöördus linnudirektiivi sätete tõlgendamiseks Euroopa Kohtu poole.

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark ütles, et kokkuvõttes pidas Euroopa Kohus raie peatamist põhjendatuks.

"Euroopa Kohtu hinnangul tuleb linnudirektiivi tõlgendada nii, et need sätted kehtivad kõikidele linnuliikidele, sealhulgas nendele liikidele, mis ei ole kaitse all. Ja tegevus, mille tagajärjel võivad linnud hukka saada, nagu raie kevadsuvisel pesitsusperioodil, siis sellise tegevuse võib peatada."

Vandeadvokaat Indrek Veso, kes esindab kohtuasjas osaühingut Voore Mets, rääkis, et Euroopa Kohtu otsuse teine punkt ütles selgelt, et pesitsusaegne raie loetakse tahtlikuks lindude tapmiseks, pesade hävitamiseks ja lindude häirimiseks vaid juhul, kui see toimub metsas, kus pesitseb ligikaudu kümme linnupaari hektari kohta või häirimine mõjutab oluliselt linnuliigi rahuldavat taset.

Seega ei ole tema hinnangul enam põhjendatud raie peatamine metsades, kus pesitseb teadusandmete ja vaatluse kohaselt vähem kui ligikaudu kümme paari hektari kohta.

"Keskkonnaamet on viimastel aastatel teinud valgusfoorisüsteemi. Ja "punastes" metsades nad on öelnud, et need on sellised vanemad metsad, vastavalt kasvukohatüüpidele jaotatud. Ja "punastes" metsades pesitseb kuus linnupaari ja enam hektari kohta. Ehk siis senine keskkonnaameti praktika minule arusaadavalt, sellest Euroopa Kohtu otsuselt lähtuvalt, on ebaproportsionaalne ja ülepingutatud."

Euroopa Kohus ei anna hinnanguid ega tee otsuseid konkreetse kaasuse osas, vaid annab seisukoha direktiivi tõlgendamise kohta. Lõpliku otsuse teeb riigikohus. Seepärast ei rutta riik veel midagi muutma.

"Meie seisukoht on, et keskkonnaameti praktika täna on korrektne ja seda ei tule muuta. Seetõttu on mõistlik ära oodata ka riigikohtu otsus. Kuidas riigikohus kasutab seda sisendit, mida Euroopa Kohus on andnud. Kui kõik saaksid ühtemoodi aru, siis seda kohtuvaidlust ka ei oleks," ütles Timo Kark.

Edasi läheb protsess nii, et menetluse osapooled saavad oma seisukohad kujundada ja riigikohtule esitada septembri alguseks. Seejärel, sügise jooksul teeb riigikohus otsuse. Kas ja kuidas peaks Eesti senist praktikat muutma, arutatakse pärast riigikohtu otsust.