Üha rohkem avalikke teenistujaid väidab, et liidu suutmatus avaldada Iisraelile survet ajal, mil seda süüdistatakse sõjakuritegude toimepanemises Gazas, muudab nende jaoks oma tööülesannete täitmise võimatuks.

Üks anonüümseks jääv ametnik ütles, et EL-i institutsioonid on töötajatele peale surunud kaassüü ning rikkunud nende moraalseid ja õiguslikke kohustusi, mahasurunud südametunnistusel põhineva vastupanu ja viivitanud sisulise tegutsemisega.

Euroopa Liidu välisesindus on süüdistanud Iisraeli assotsiatsioonilepingu raames võetud inimõiguste-alaste kohustuste rikkumises ning on välja pakkunud võimaluse lõpetada riigiga soodsad kaubandussuhted kui ka osaluse Horizoni teadusuuringute jagamise programmis. Siiski ei ole Euroopa liidrid kumbagi meedet seni heaks kiitnud. Tegevusetus on aga pälvinud kriitikat neilt, kes süüdistavad Brüsselit omaenda lepingute eiramises.

Euroopa Komisjon väidab, et EL-i välispoliitika on liikmesriikide pärusmaa ning on hoiatanud oma töötajaid poliitikasse sekkumise eest. Komisjoni pressiesindaja Arianna Podestà nimetas sisemist pahameelt seoses EL-i suutmatusega sidemeid Iisraeliga katkestada olemuslikult poliitiliseks ning rõhutas, et töötajad peavad oma kohustusi täitma erapooletul, lojaalsel ja neutraalsel viisil.

Podestà ütles, et EL-i ametnikel on võimalik kasutada sisemisi vahendeid – nagu kirjad, dialoog ametiühingute ja juhtkonnaga – oma seisukoha väljendamiseks, kuid rõhutas, et töökohad, asutuse ruumid ja töövahendid, mille administratsioon on töötajatele andnud, ei ole aktivismi jaoks sobivad. Ta lisas ka, et töötajate poolt juhtkonnale saadetud sisekirju ei tohi avalikult jagada ning Komisjon hindab aktiivselt kõiki võimalikke ametikohustuste rikkumisi.

Alates juuli lõpust on umbes 1500 ametnikku 32 000 töötajaga institutsioonis – alates madalama taseme analüütikutest kuni kõrgetasemeliste kabinetiliikmeteni – allkirjastanud avaliku kirja, mis toob esile olukorra halvenemise Gazas ning prognoosib näljahädaga seotud surmajuhtumite kasvu, kui EL ei avalda Iisraelile survet rohkema humanitaarabi ja toidu sisse lubamiseks.

Mõned ametnikud kaaluvad nüüd ka tööseisakut, et survestada EL-i institutsioone võtma julgemat seisukohta hoolimata Euroopa valitsuste vastuseisust.

Siiski on ametiühingud Iisraeli küsimuses endiselt eriarvamusel ega kiirusta protestijaid toetama, ning meeleavaldajad ei ole kindlad võimalike juriidiliste ja ametialaste tagajärgede osas, ütlesid neli asjaga kursis olevat isikut. Mõned protestijad usuvad aga, et streikimine võiks olla juriidiliselt õigustatud, kui väita, et nende eesmärk on survestada EL-i täitma oma rahvusvahelisi inimõiguste-alaseid põhikohustusi, mida ametnikud on kohustatud järgima.

Politico poolt nähtud sisekiri, mille Palestiina-meelne solidaarsusrühm EU Staff for Peace saatis eelmisel kuul EL-i juhtkonnale, väitis, et mõningaid protestivorme on tabanud "ähvardustaktikad", sealhulgas väidetav jõhker käitumine turvatöötajate poolt, ebaõiglased lepingute lõpetamised ja sisekirjade petitsiooni jõuline piiramine.

Ühes juhtumis väidab kollektiiv, et seitset ametnikku, kes kandsid T-särke kirjaga "Ütle ei genotsiidile", saadeti turvatöötajate poolt jõuliselt Euroopa Nõukogu sööklast välja; ühel meeleavaldajal väänati käsi ning teist sunniti kustutama oma telefonist ja telefoni prügikastist protesti videosid.

Kiri viitab ka protestijate lepingute mittepikendamisele ning töötajatele, keda on sunnitud ametist lahkuma; seletamatule keelule sisemise Palestiina-meelsuse küsitluse läbiviimisele, mis kogus vähem kui 48 tunniga 1514 töötaja arvamuse; ning 25. juunil Komisjoni peakorteri töötajate sissepääsu juures viibinud Iisraeli kolonel Moshe Tetrole, keda Brüsselis asuv mittetulundusühing Hind Rajab Foundation süüdistab sõjakuritegudes.

Podestá lükkas ümber väited, et protestijaid oleks ähvardatud või sunnitud lahkuma muudel põhjustel kui teenistuse vajadused ja individuaalne töösooritus. Euroopa Nõukogu pressiesindaja tunnistas, et töötajaid viidi sööklast välja. Ta kordas Komisjoni seisukohta, et protest oli "poliitiline" ja seda ei toetata.

Töötajad vaidlustasid Komisjoni hinnangu, et nende aktivism on poliitiline, väites, et nad soovivad üksnes, et EL järgiks omaenda lepinguid ja rahvusvahelist õigust, mida Iisrael nende sõnul avalikult rikub. Iisrael on järjekindlalt väitnud, et tegutseb Gazas sõdides rahvusvahelise õiguse raames.

"See on institutsioon, mis on loodud levitama rahu Euroopas ja kogu maailmas — ning globaalne mõõde on EL-ile väga oluline ning see on sätestatud kõigis meie direktiivides ja poliitikates," ütles üks ametnik. "Probleem on selles, et EL ei järgi oma asutamispõhimõtteid."