Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnul võiksid erakorralised valimised toimuda juba oktoobris koos kohalike valimistega.

"Kui me räägime lühemast ajalisest perspektiivist, siis meil on võimalus, et valitsus ise teeb ettepaneku - kui talle avaldatatakse umbusaldust - presidendile need ennetähtsegsed valimised esile kutsuda," lausus Reinsalu.

Põhiseaduse järgi tulevad erakorralised valimised siis, kui riigikogus jääb peaministrikandidaat leidmata ja korduvalt kinnitamata. Samuti siis, kui valitsus otsustab pärast umbusaldust, et aeg on uuteks valimisteks. Üks võimalus on seotud rahvahääletusega. Erakorralised tulevad ka siis, kui riigikogu ei suuda kinnitada riigieelarvet.

Reformierakonna aseesimees Maris Lauri ütles, et erakorralisi valimisi pole vaja karta, kuid lähtuda ei tule reitingust, mis ajas muutuvad. Lauri meenutas, et mõne aasta eest oli Isamaa reiting nii madal, et räägiti partei hääbumisest.

"Mina hindaksin, et see jutt praegu, et teha erakorralised valimised, tuleneb kahest asjaolust - Isamaa näeb, et nende reiting on hakanud vajuma ja neil ei ole lähenevatel valimistel sisulisi teemasid pakkuda," sõnas Lauri.

Keskerakonna aseesimees Lauri Laats ütles, et opositsioon soovib murendada koalitsiooni üksmeelt ja jõuda erakorraliste võimalusele lähemale. Opositsioonis pole aga üksmeelt.

"Ma arvan, et praegusel hetkel, kes kindlasti toetavad erakorralisi valimisi, ongi Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Nagu ma ütlesin, siis sostside puhul on see väga suure küsimärgi all," lausus Laats.

"Kuni praegusel valitsusel on enamus, on erakorralistest valimistest rääkimine pigem ootuste üleskütmine olukorras, kui sellele parlamendis matemaatilist toetust tulla ei saa," sõnas SDE aseesimees Tanel Kiik.

Anti Poolamets EKRE-st suhtub erakorraliste valimiste võimalusse kahtlevalt. Tema sõnul on Reformierakonnal võimalik leida uus koalitsioonipartner, mis tähendab enamusvalitsusena jätkamist. Poolametsa sõnul tuleks pigem muuta põhiseadust, et tulevikus oleks erakorralistega kergem. Põhiseaduse muutmine on aga omakorda pikk protsess.

"Kui me täna alustame, siis ehk kolme kuni viie aasta pärast ollakse kaugemale jõudnud. Praegu on näha, et see on riigis üks selline tupikseisude tekitamise koht," ütles Poolamets.

Järgmised korralised riigikogu valimised on 2027. aastal.