Saaremaa oli sellel nädalal oluliselt augulisem. Tõsi, need augud olid ainult poole meetri sügavused, aga Eesti geoloogiateenistuse enam kui 30 spetsialisti puurisid selliseid auke Saaremaa maapinda kokku  ligi paartuhat, et täpsustada geoloogiliste kaartide jaoks Saaremaa pinnakattekihti.

"Meil on olemas Saaremaa paberkaardid. Lääneosa on tehtud 1993. aastal ja me sooviks selle digitaalsel kujul kõigile kättesaadavaks teha. Ja selleks me proovima andmed üle vaadata ja täpsustada. Täpsem geoloogiline kaart katab (Eestist) 40 protsenti ja olemas on see Põhja-Eestis suuremas osas. Nüüd toimetame saartel," lausus geoloogiateenistuse geoinformatsiooni osakonna juhataja Mariliis Aren.

Näiteks merest kümmekonna kilomeetri kaugusel olid kunagi  liivaluited.

"Saaremaa on ju merest tõusnud ja praegu ka veel kerkib. Ja me näeme erinevaid Läänemere staadiumite rannavalle, kus on kas päris rannavallid, kus on merelised setted, või võivad olla ka luited, kus on tuulesetted ja need kaardile kantakse eraldi," rääkis geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja Andres Marandi.

Suureks abiks on geoloogidele maa-aluse info saamiseks ka iga puurkaev, täpsemalt iga puurkaevu andmed.

"Just see aluspõhja kivimite sügavus ehk et kui pinnakate lõppeb ära, ja eriti siin Saaremaal, kui tuleb kõva aluspõhi vastu ehk paekivi, siis selle piiri tunnevad puurijad väga hästi ära ja see on meie kaardistamise ja pinnakatte paksuse kaartide jaoks väga oluline info," lausus Marandi.

Geoloogid ütlevad, et üldine pilt sellest, mis on Eestimaa maa all, on tegelikult päris hea.  Ja sügavaimad teadmised ulatuvad 800 meetri sügavusele. Just nii sügavale on puuritud geoloogilisi puurauke.

"Algab kristalne aluskord ja selle kõige parem näide on, et kui te Soome lähete ja hakkate Helsingisse jõudma, siis tulevad kivisaared vastu. Täpselt seesama kivim on Eestis mitmesaja meetri sügavusel meie sette aluspõhja all," ütles Marandi.

Paartuhat Saaremaa sisse sellel nädalal puuritud auku täideti pärast vaatlust sama pinnasega.