"Donald Trump ei lahkunud kohtumiselt Vladimir Putiniga kahe minutiga, mida ta oli ähvardanud teha selle nädala alguses, kui ta näeb, et Venemaa juht ei suhtu Ukrainas püsiva rahu saavutamisse tõsiselt," kirjutas Politico. "Pärast Venemaa presidendi vastuvõttu punasel vaibal ja mitmeid sõbralikke fotosid oli Trump kohtumise järel tehtud 12-minutilises avalduses ajakirjanikele märkimisväärselt ettevaatlik, tunnistades sisuliselt, et ta ei olnud Venemaad eriti rahu suunas liikuma saanud," lisas Politico.

"Donald Trump ei suutnud pärast Alaskal toimunud tippkohtumist, mis algas fanfaaridega, kuid lõppes ilma kulminatsioonita, Vladimir Putinilt mingit lubadust Ukraina sõja lõpetamiseks saada," märkis Financial Times (FT), lisades, et see oli pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal täiemahuliselt sissetungi Ukrainasse, esimene kohtumine USA presidendi ja Putini vahel, märkides sellega otsustavat lõppu aastaid kestnud lääne katsetele Kremli juhti isoleerida.

"Trump ütles enne kohtumist, et nõuab Venemaa presidendilt relvarahu Ukrainas. Ta lahkus Alaskalt, et naasta Washingtoni ilma igasuguse Putini lubaduseta, kes tegi selgeks, et ta ei ole loobunud oma karmidest nõudmistest Ukraina alistumiseks," lisas FT.

"Näis, et Venemaa juhil, kes on ärritanud mitmeid Ameerika presidente, õnnestus endale lisaaega võita, et tõrjuda Trumpi lubatud täiendavaid majandussanktsioone, kui rahupüüdlused takerduvad. Lisaks sellele lahkus ta Alaskalt märkimisväärselt soojast vastuvõtust rääkivate piltidega," kommenteeris Politico.

"Kuid Kiiev vältis ka halvimat stsenaariumi, mida mõned Ukraina toetajad olid kartnud: Trump ja Putin kuulutavad, et nad on saavutanud kokkuleppe konflikti lõpetamiseks, ja suurendavad survet Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et ta Ukrainale ebasoodsa kokkuleppega nõustuks," märkis Politico.

Financial Times avaldas ka mitme Trumpi suhtes valdavalt kriitilise eksperdi hinnangu, kelles tekitas lehe hinnangul nördimust Trumpi suutmatus Putinilt järeleandmisi saada.

USA endine suursaadik Kiievis William Taylor ütles, et hea uudis on see, et Jaltat ega Münchenit ei tulenud, viidates 1945. aasta USA, Ühendkuningriigi ja Nõukogude Liidu juhtide kohtumisele, mis jagas Euroopa, ning 1938. aasta kohtumisele Natsi-Saksamaa ja liitlasriikide vahel.

"Halb uudis on see, et vaherahu ei tule," lisas ta.

Kohtumine oli Putinile suur võit, ütles Andrea Kendall-Taylor mõttekojast Center for a New American Security, eriti pärast seda, kui Trump oli lubanud karme tagajärgi, kui Venemaa juht vaherahuga ei nõustu.

"Ta on väga osav sellise surve tagasisuunamises," ütles Kendall-Taylor, kes oli varem töötanud USA Lurre Keskagentuuri (CIA) analüütikuna, viidates Putinile.

Eric Green, kes töötas president Joe Bideni riiklikus julgeolekunõukogus ja korraldas endise presidendi 2021. aasta kohtumise Putiniga Genfis, ütles, et Alaska tippkohtumine peegeldab USA muutuvat Ukraina-poliitikat Trumpi ajal. "Visuaalsed elemendid ja sümboolika olid minu jaoks Ovaalkabinetis Zelenskiga toimunud kohtumise jätk," viidates Trumpi ja Ukraina presidendi veebruarikuu tülile Valges Majas.

"Tegemist on halastamatu Ukraina positsiooni nõrgenemisega, kus USA annab ära rohkem oma mõjuvõimu, lõpetades Putini isolatsiooni ja tekitades põhimõttelisi küsimusi Trumpi nägemuse kohta Euroopa julgeolekust ning Ukraina ja Venemaa positsioonidest selles," lisas Green.

Nii ebamäärane kui see ka polnud, tegi kahe liidri ühine esinemine Elemendorf-Richardsoni sõjaväebaasis – mõlemad juhid seisid koos loosungi ees "Püüdleme rahu poole" ("Pursuing Peace") – selgeks, et Trump ei kavatse Putinile kehtestada väga karme sanktsioone, millega ta oli nädala alguses ähvardanud, juhul kui sõja lõpetamise suunas edusamme ei tehta, tõdes Politico.

Soome professor: Trumpil ei õnnestunud kohtumisel midagi läbi suruda

USA president Donald Trump ja tema meeskond järgisid kohtumisel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga eurooplaste seatud mängureegleid, kuid pea kolme tunni pikkused kõnelused tulemusi ei andnud, ütles laupäeval Tampere ülikooli professor Pami Aalto.

"Trump ei suutnud midagi läbi suruda. Eurooplaste seisukohast ei toimunud aga katastroofi, vaid olukord jäi endiseks," lausus Aalto STT-le.

Tema sõnul ei muutunud Ukraina positsioon kohtumise järel õnneks halvemaks. Aalto ütleb, et õigustatult kardeti, et Trump võib üle eurooplaste peade Ukraina küsimustes kokku leppida.

Tema hinnangul mõjutas seda, et nii ei juhtunud, asjaolu, et Trump ja Putin ei kohtunud kahekesi, silmast-silma. Kohtumisel osalesid muu hulgas riikide välisministrid Marco Rubio ja Sergei Lavrov, USA erisaadik Steve Witkoff ja Putini nõunik Juri Ušakov.

"See toimis ilmselt kaitsekilbina," ütleb Aalto.

Kohtumise võitja oli Aalto sõnul samas Kremli pealik. "Putin sai kõik mis tahtis, pakkumata seejuures midagi vastu."

Kuigi Trump hindas intervjuus Fox Newsile kohtumist kümnepalli skaalal kümnega, siis professori arvates ta sellega rahul ei ole. 

"See on Euroopa jaoks hea, sest veel pool aastat tagasi ei toetanud Trump Euroopa ega Ukraina huve."

Presidendid ei vastanud ajakirjanike küsimustele. Aalto sõnul võib see tähendada, et igaüks peab ise mõtlema, mis kohtumiselt kätte jäi.

"Tundus, et Trumpi meeskonnas valitses ebakindlus. Näis, et nende strateegia polnud eriti põhjalikult läbi mõeldud."

Aalto sõnul võis Trumpi meeskond juba kohtumise ettevalmistusfaasis endale jalga tulistada, sest Trumpi valitud eksperdid kuuluvad oma asjatundlikkuse poolest madalamasse keskklassi.

"Kui vaadata, millise meeskonna Putin sinna tõi, siis neil oli lõputult palju kogemusi. Venemaal oli parim võimalik koosseis, mida suurriik üldse laua taha tuua saab."

Aalto sõnul ei ulatu Trumpi meeskonna strateegiline pilk piisavalt kaugele.

"Rahvusvahelises diplomaatias ei saa sellise koosseisuga pikemas perspektiivis kuigi edukas olla," lausus ta. 

Aalto ütleb, et Putin tuli Alaskasse rääkima lugu sellest, kuidas Venemaa jaoks oli traagiline oma vennasrahva vastu sõtta astuda. Tema sõnul mõistab Trump seda lugu ja ka seda, et Venemaal on riiklikud huvid. Nende huvide keskmes on Venemaa mõjusfäär.

Trump võis mõista ka seda, et Venemaa huvid takistavad sõjale lahenduse leidmist.

Trump ütles pärast kohtumist, et ei kavatse lähiajal kaaluda võimalikke sanktsioone Venemaa ja seda toetavate riikide vastu. Trump ähvardas varem meetmetega, kui Ukrainas ei saavutata relvarahu.

"Venemaa peaks kindlasti Ukrainas palju kahju tekitama, et Trump hakkaks uuesti sanktsioonidest rääkima," ütleb Aalto.

Trump lausus telekanalile Fox News antud intervjuus, et järgmiseks on kavas kokku leppida Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kohtumine, millest ta võib-olla osa võtab.

Aalto märkis, et Trumpi ja Putini kohtumise kohta pole teatatud midagi sellist, mis annaks põhjust uue kohtumise korraldamiseks. "Tundub, et sellisel kohtumisel puudub päevakord," lisas ta.