Trumpi ja Putini kohtumine ei läinud nii hullusti nagu me kartsime, aga ta läks Putini seisukohast ikkagi vist ilmselt hästi. Mida me siis nüüd pärast seda lühikest pressikonverentsi ja seda, mis praeguseks teada on, arvata võime?

Mõlemad ütlesid, et mingit selget kokkulepet või lõplikku kokkulepet ei ole. Seda võib ka nii öelda, aga või võibolla see polnudki eesmärk. Nii Ameerika kui Venemaa enne seda kommunikeerisid, et mingisugusele kokkuleppele ei jõutagi, paberile alla ei kirjutata.

Toimusid mingid kõnelused ja USA president üritab väita, et jõuti mingisugusele kokkuleppele lähemale. Aga milles see nüüd täpselt seisneb, jääb hetkel natukene arusaamatuks. Võib arvata, et USA president hakkab lähemal ajal sellest ise rohkem kõnelema, sest meediakajastus sellest kohtumisest on USA presidendi suhtes üsna hävitav.

Samas võeti Putin vastu käepigistusega, punasel vaibal, kutsuti [Trumpi] limusiini, mis on üsna tavatu, et ta sinna ka läks. Pressikonverentsil ei rääkinud Trump ise, nagu tavaliselt toimub nii et välismaa liidrid istuvad ja noogutavad kaasa, vaid seekord oli Trump noogutaja rollis ja Putin sai rääkida ja lepiti kokku – nagu võis aru saada – ka kohtumine Moskvas?

No seda vist otse kokku ei lepitud, see vist tuli ka Donald Trumpile veidi üllatusena, kui president Putin seda mainis pressikonverentsil.

Aga mis on selge Venemaa võit, on see, et Venemaa on suutnud USA uute sanktsioonide kehtestamise protsessi sisuliselt peatada ja suutnud luua illusiooni USA presidendile, et on olemas mingisugune positiivne dünaamika sõjategevuse peatamise suunas. Nimetame neid siis kõnelusteks, võib-olla läbirääkimised on liiga palju öeldud.

Ja selles osas on USA kindlasti järele andnud, väga oluliselt, võrreldes selle retoorikaga, mida president Trump veel augustikuu alguses harrastas.

Aga teistpidi vaadates siiski Venemaa tõenäoliselt ka saab aru, et täielikult ja maksimaalselt kõike saavutada, mida ta on siiamaani nõudnud, ei ole võimalik. Ja nüüd tundub praegu nende infobittide põhjal – aga siin tuleb tõenäoliselt järgmiste päevade jooksul rohkem infot – on see, mida Venemaa üritab saavutada minu arust juba mitu aastat, et tekiks mingi võimalus väga soodsatel tingimustel vaherahuks. Sest ma usun, et Venemaa juhid saavad ka aru ja ka Venemaa president saab aru, et Vene armee ei ole võimeline Ukraina territooriumi vähemalt kiiresti arvestatavalt juurde vallutama.

Teiseks oleks vaherahu vaja selleks, et peatada suuremad lääneriikide relvatarned ja muu sõjaline abi Ukrainale. See vaherahu aeg võimaldaks Venemaal oma armeed uueks pealetungiks ette valmistada. Umbes nii võiks Vene president mõelda.

Aga mis on need Venemaa jaoks soodsad tingimused selleks, et vaherahu tekiks, ongi eelkõige kaks komponenti, mille üle tõenäoliselt jutt võis seal käia. Üks on siis see, et Ukraina loovutaks mingite julgeolekugarantiide või vaherahu eest täiendavaid territooriume Venemaale. Ja teiseks võib olla sanktsioonide küsimus - et uusi sanktsioone ei kehtestataks, vaid ka seni kehtivaid sanktsioone peatatakse või kaotatakse.  

See oleks usutav, mida Venemaa võiks kaubelda. Ja selge on, et USA president ei julgenud minna ise sellist kokkulepet tegema või ei saanudki, vaid ta on nüüd võtnud endale sellise rolli, et ta asub survestama Ukrainat seda diili vastu võtma, mingisugust diili sõlmima, milleks siis tema nagu oleks teinud eeltööd. Nii võib arvata, aga me ei tea, kas see täpselt nii oli, eks see selgub.

Intervjuust Fox Newsile, mille Trump andis pärast kohtumist, jäi kõlama see, et Trump ja Putin on ikkagi õiged inimesed, suurriigijuhid, suured sõbrad ja probleem on tegelikult Ukrainas ja ka Euroopas, kes on väikesed ja kiuslikud. Teisest küljest jällegi ei toimunud siiski delegatsioonide kohtumist, mis esialgu oli plaanis. Nii et kokkuvõttes vist nii väga sõbralikult see siiski ei möödunud?

Ma arvan, et siin on pigem küsimus selles, et USA oleks eelistanud neljasilma kohtumist, aga Venemaa president vältis seda igati ja sellepärast toimus vähendatud delegatsioonide kohtumine. Ja kuna see kohtumine jäi võrdlemisi lühikeseks, [kuna] võib eeldada, et USA president ei nõustunud sellega, et tema teeks lõpliku kokkulepe Venemaa presidendiga, vaid ta jäi selle juurde, et toimuma peab kohtumine Ukraina presidendiga.

See on Venemaa jaoks optiline probleem, see näeb visuaalselt Venemaa jaoks natukene halb välja. Erinevatel põhjustel, aga Venemaa president ise on kogu aeg öelnud, andnud mõista kas otse või kaudselt, et ta ei soovi kohtumist Ukraina riigipeaga, keda ta nimetab ebaseaduslikuks valitsejaks.

See tõenäoliselt on põhjus, miks suuremad delegatsioonide kohtumised, mingid muud elemendid ära jäid. Ja tundub, et USA ei lasknud endale peale suruda ka seda, mida Venemaa soovis, et kõne alla oleks tulnud suurem teemade ring, mis oleks jätnud Venemaale mulje, mida ta üritas välja mängida, et toimub nii-öelda maailmaküsimuste summit või arutelu.

Ja ära jäi ka lõunasöök, mis oli plaanitud peale kogu delegatsioonide tantsu. Nii et USA selles osas vist järgi andnud ja tundub, et president Trump jäi selle juurde, et Ukraina küsimus tuleb kõigepealt lahendada.