Pärast kolm tundi kestnud kõnelusi oma tippnõunikute osalusel kiitsid Trump ja Putin pressikonverentsil teineteist, kuid ei vastanud ajakirjanike küsimustele, mis on meediat tundva USA presidendi puhul äärmiselt ebatavaline.

Trump kinnitas, et kohtumine oli väga viljakas, kusjuures paljudes punktides oldi ühte meelt, kuid ei  täpsustanud, kuidas see silmatorkavalt sõbralik kokkusaamine sõda Ukrainas mõjutab.

"Meil oli äärmiselt viljakas kohtumine ja paljudes punktides jõuti kokkuleppele. Jäänud on vaid väga vähesed," ütles Trump ühisel pressikonverentsil.  "Mõned pole nii olulised, üks on ilmselt kõige olulisem," lausus ta täpsustamata ja lisas: "Me ei jõudnud veel sinna, aga meil on väga hea võimalus sinna jõuda."

Trump keeldus reedel avaldamast, millises olulises küsimuses ta Venemaa režiimi juhiga eriarvamusel on ja mis vajab tulevikus lahendamist.

"Ei, ma ei tahaks seda avaldada. Ma arvan, et keegi teine teatab sellest avalikult. Aga mina ei taha seda teha," vastas Trump hiljem küsimusele, kas ta kavatseb avaldada mis on see üks oluline küsimus, milles tema ja Putin eri meelt on.

Trump ütles, et tahab näha, kas küsimust on võimalik lahendada. USA president kordas ka veendumust, et et Ukraina kriisile on hea võimalus leida lahendus.

Trump: Zelenski peab nüüd Putiniga kokkuleppele jõudma

Trump ütles, et nüüd on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski asi tagada tema ja Putini Alaska kohtumisele tuginedes kokkuleppe Venemaa kolm aastat kestnud agressioonisõja lõpetamiseks.

"Nüüd on tõesti president Zelenski asi see teoks teha. Ja ma ütleksin ka, et Euroopa riigid peavad veidi kaasatud olema, kuid see on president Zelenski teha," ütles Trump telejaamale Fox News pärast tippkohtumist, mida ta hindas kümnepallisel skaalal kümnega.

Trump lubas, et räägib peagi Zelenski ja ka NATO juhtidega oma kõnelustest Vene liidriga, mis kestsid ligi kolm tundi. "Otsus on lõpuks nende teha," märkis ta.

"Me jõudsime peaaegu kokkuleppele. Nüüd vaadake, Ukraina peab nõustuma. Võib-olla nad ütlevad ei," rääkis USA liider.

Trump soovitas Zelenskil kokkuleppele jõuda: "Sõlmige tehing. Venemaa on väga suur riik. Ukraina mitte."

USA president väitis, et kõnelustel jõuti suures osas kokkuleppele Ukraina julgeolekugarantiide küsimuses ning et ka Euroopa riigid peavad Ukraina konflikti lahendamises "veidi osalema".

USA president lubas kaaluda ka Putini ettepanekut "järgmine kord" Moskvas kokku saada.

Trump tahab minna otse Vene-Ukraina rahuleppe juurde

Trump välistas laupäeva hommikul pärast kohtumist Putiniga peatse relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel ning ütles, et sõja lõpetab rahulepe.

"Kõik leidsid, et parim viis lõpetada see kohutav sõda Venemaa ja Ukraina vahel on minna otse rahuleppe juurde, mis sõja lõpetaks, mitte pelga relvarahuleppe juurde, mis sageli ei püsi," ütles Trump sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Putini sõnul arutas ta Trumpiga "õiglast rahu"

Putin ütles laupäeval, et arutas kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga Ukraina sõja lõpetamist "õiglasel viisil".

Putin ütles Alaskal peetud kõneluste järel Moskvas tippametnikega vesteldes, et tippkohtumine Trumpiga oli õigeaegne ja väga kasulik, edastas Kreml.

"Meil ei ole selliseid otsekõnelusi sellisel tasemel väga ammu olnud," lausus Putin. "Meil oli võimalus oma seisukohti rahulikult ja üksikasjalikult korrata."

"Vestlus oli väga otsekohene, sisukas ja minu meelest toob see meid vajalikele otsustele lähemale," ütles Putin.

FT: Putin pakkus välja, et ta võib territoriaalseid nõudmisi lõdvendada

Putin nõudis, et Ukraina tõmbuks välja Donetski oblastist, mis oleks tema sõnul üks tingimusi sõja lõpetamiseks, kuid ütles samas, et võib külmutada ülejäänud rinde, kui Venemaa põhinõudmistega nõustutakse, vahendas Financial Times.

Putin tegi sellise nõudmise Alaska kohtumisel, ütlesid väljaandele neli läbirääkimistega seotud inimest.

Donetski oblasti eest oli Putin nõus külmutama rindejoone Hersoni ja Zaporižžje oblastis, kirjutas Financial Times.

Trump: korraldame Zelenski ja Putini kohtumise, ma olen ilmselt kohal

Trump ütles, et USA korraldab Vene režiimi juhi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumise ja tema soovib sellel osaleda.

"Me korraldame Zelenski ja Putini kohtumise. Ja ma olen ilmselt seal kohal," ütles ta Fox Newsile antud intervjuus.

"Nii Zelenski kui ka Putin tahavad, et ma seal oleksin. Ma olen seal," ütles Trump, kelle sõnul on Ukraina sõja lahendamises kokkuleppele jõudmise tõenäosus üsna suur.

Sõja lõpetamine oleks nii Putini kui ka Zelenski jaoks suur saavutus, lisas ta. 

Putin manitses Euroopat ja Ukrainat mitte takistusi looma

Putin omakorda rõhutas vajadust USA ja Venemaa koostöö järele, rääkides samuti vaid üldiselt edusammudest. Ent ühtlasi manitses ta Euroopat ja Kiievit mitte looma tema sõnul "takistusi ega üritama tärkavaid edusamme provokatsioonide või kulissidetaguste intriigidega nurjata".

"Loodame, et mõistmine, milleni jõudsime, sillutab teed rahule Ukrainas," ütles Vene liider.

Putini kordas Kremli varasemaid avaldusi, öeldes: "Selleks, et Ukraina konflikti lahendamine oleks jätkusuutlik ja pikaajaline, tuleb kõrvaldada kõik kriisi algpõhjused, arvesse võtta kõik Venemaa õigustatud mured ning taastada õiglane tasakaal julgeolekusfääris Euroopas ja kogu maailmas."

"Nõustun president Trumpiga, ta rääkis sellest täna, et loomulikult tuleb tagada ka Ukraina julgeolek ja me oleme valmis selle nimel töötama," lisas Putin samas.

Ehkki Putin väljendas oma märkustes valmisolekut lahendada sõda viisil, mis arvestaks nii Ukraina kui ka Venemaa julgeolekuprobleemidega, näitasid tema kommentaarid, mis viitasid Ukraina justkui tekitatud ohtudele Venemaa julgeolekule ja nõudmisele, et lahendus peab kõrvaldama kõik konflikti algpõhjused, et ta ei ole valmis suurt milleski järele andma, kommenteeris väljaanne Politico.

Putin kiitis Trumpi

Putin kiitis ja tänas oma kohtumise-järgses esinemises Trumpi, öeldes, et USA presidendil on selge ettekujutus sellest, mida ta saavutada tahab

"Ta hoolib siiralt oma riigi õitsengust ja samal ajal näitab üles mõistmist oma riiklike huvide olemasolu suhtes Venemaal. Loodan, et tänased kokkulepped saavad mitte ainult Ukraina probleemi lahendamise lähtepunktiks, vaid tähistavad ka Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheliste äriliste ja pragmaatiliste suhete taastamise algust," märkis Vene režiimi juht.

Samuti toetas Putin oma jutuga Trumpi korduvalt esitatud väiteid, et kui too oleks olnud 2022. aastal USA president, ei oleks täiemahulist sõda Ukrainas puhkenudki.

"Mäletan, et 2022. aastal, oma viimaste kontaktide ajal eelmise administratsiooniga, püüdsin veenda oma endist Ameerika kolleegi (Joe Bidenit - toim.), et pole vaja asju viia olukorda, mille järel võivad tekkida tõsised tagajärjed sõjalise tegevuse näol. Ja ma ütlesin siis otse, et see on suur viga," rääkis Putin.

"Ja täna kuuleme president Trumpi ütlemas, et kui tema oleks olnud president, siis seda sõda ei oleks tulnud. Ma arvan, et nii see tegelikult olekski läinud, ma kinnitan seda. Sest üldiselt oleme president Trumpiga loonud väga hea äri- ja usaldusliku kontakti ning mul on igati põhjust uskuda, et seda teed mööda liikudes suudame saavutada – ja mida varem, seda parem – Ukraina konflikti lõpu," lõpetas Putin.

Putini kõne oli suures osas pühendatud Vene-USA suhetele laiemalt, nende ajaloole ja kahepoolsele majanduskoostööle, Interfaxis ära toodud sõnavõtu tervikteksti 14 lõigust puudutas Ukrainat otseselt ainult neli lõiku.

Kohtumine, millel osalesid ka mõlema riigi välisministrid Marco Rubio ja Sergei Lavrov, USA erisaadik Steve Witkoff ja Putini välissuhete nõunik Juri Ušakov, leidis aset ruumis, mille ekraanil seisis inglise keeles "Pursuing Peace" (püüdlemine rahu poole).

Kohtumist jälgisid tähelepanelikult Euroopa riigid ja Zelenski, keda kohtumisele ei kaasatud ja kes on avalikult tagasi lükanud Trumpi ideed loovutada rahu nimel Venemaa vallutatud alasid.

"On aeg sõda lõpetada ja vajalikud sammud peab astuma Venemaa. Me loodame Ameerikale," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

Trump on varem öelnud, et lõplik kokkulepe saavutatakse kolmepoolsel kohtumisel Putini ja Ukraina presidendiga.

Kõnelused toimusid Elmendorfi õhujõudude baasis, mis on Alaska suurim USA sõjaline rajatis ja külma sõja ajal endise Nõukogude Liidu jälgimiseks loodud baas.

USA korraldas pommitaja B-2 ülelennu liidritest

Trumpi ja Putini kohtumise algushetkedele andis värvi ka USA sõjalise jõu demonstratsioon, kui  kahe riigipea lennukid vastu võtnud lennuväljale Elmendorf-Richardsoni sõjaväebaasis olid üles rivistatud ka USA õhujõudude hävitajad F-22 ning punasel vaibal jalutanud liidrite peade kohalt lendas üle Ameerika Ühendriikide ülimoodne vargpommitaja B-2, saatmas neli hävitajat F-35.

Mõlemad mehed peatusid, et vaadata lennukite ülelendu, enne kui ronisid baasis üles seatud lavale.

Polnud kohe selge, kas Trump tellis hävitajate rivistamise ning pommitaja ülelennu isiklikult jõudemonstratsioonina enne läbirääkimisi Venemaaga, mis on samuti tuumariik, kommenteeris väljaanne ABC News.

Vargpommitajaid B-2 peetakse USA ülemvõimu sümboliks, kuna need suudavad lennata peatuseta üle maailma ja kanda nii tavalõhkepäid kui ka tuumarelva. Samu pommitajad kasutas USA juunis operatsiooni Midnight Hammer ajal, mille käigus seitse lennukit lendas 36 tundi otse Whitemani õhuväebaasist Missouris Iraani, kus nad heitsid alla üle tosina punkripurustamise pommi.

Lockheed Martini toodetud F-22 Raptor ja Northrop Grummani toodetud B-2 Spirit on Ameerika kõige väärtuslikumate – ja kallimate – relvade hulgas, märkis väljaanne Axios.