"See kohtumine oli vähem halb, kui võis karta. Mitte mingeid kokkuleppeid välja ei kuulutatud, ei Ukraina ega ka mingite muude kahepoolsete suhete teemadel. Hea seegi. Aga visuaalselt nägi see kõik muidugi kohutav välja ja kui nüüd Trump siiralt soovib Putinit kohelda respektiga, siis ma ei ole sugugi kindel, et see Venemaa poolt sama moodi on ja see oht, et Venemaa suudab Trumpi manipuleerida ja jätta mulje, et süüdlane selles, et rahuni ei ole jõutud, on ikkagi Ukraina ja Euroopa, mitte Venemaa," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik laupäeva ennelõunal "Aktuaalse kaamera" erisaates.

"Kõige olulisem sõnum on vast see, et mingeid kokkuleppeid ei sündinud. Donald Trump lahkus kohtumiselt silmnähtavalt lööduna, Putin saavutas oma maksimum eesmärgid, näitas oma liitlastele ja venelastele ka, et on suuteline lääne isolatsiooni lõhkuma ilma ühtegi järeleandmist tegemata," ütles julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul on sai Venemaa Alaskal selge võidu, sest suudeti sisuliselt  peatada uute sanktsioonide kehtestamine.

"Ta on suutnud luua illusiooni USA presidendile, et on olemas mingisugune positiivne dünaamika sõjategevuse peatamise suunas. Nimetame seda siis kõnelusteks, võib-olla läbirääkimisteks on liiga palju öelda. Ja selle osas on USA kindlasti järele andnud väga oluliselt võrreldes selle retoorikaga, mida president Trump siin veel augusti alguses harrastas," kommenteeris Saks.

Tema sõnul saab Venemaa ilmselt aru, et kõike soovitut saavutada ei ole võimalik,  küll aga loodetakse saavutada soodsatel tingimustel vaherahu. Selleks ilmselt tahab Venemaa teatud Ukraina alade loovutamist ja ka olemasolevate sanktsioonide tühistamist.

"Selge on see, et USA president ei julgenud minna ise sellist kokkulepet tegema või ei saanudki, siis nüüd on ta tegelikult võtnud enda sellise rolli et ta asub survetsama Ukrainat seda diili vastu võtma," rääkis Saks.

Kohtumise eel peljati Euroopas, et Trump võib keelata Ukraina varustamise USA relvadega, sest see seaks Ukraina raskesse olukorda. Oidsalu sõnul on nüüd huvitav vaadata, mis pärast Alaska kohtumist toimuma hakkab, sest meeleolud vabariiklaste seas on viimase poole aasta jooksul muutunud.

"Täna üle poole vabariiklaste toetajatest arvab, et tuleks relvaabi jätkata. Nii et praeguse administratsiooni välispoliitika on väga tugevalt olnud sisepoliitilistest arengutest sõltuv ja Trumpil on mitu ebamugavat küsimust olnud siin lahendada," tõdes Oidsalu.

Kaljulaid: Putinile ei piisa punasest vaibast

Putini võidu seadis aga kahtluse alla riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE), kes rõhutas sotsiaalmeedias, et veel on vara öelda, kes kaotas ja kes võitis.

Kui Putin hindaks üle kõige lugupidavat kohtlemist ja vastuvõtmist punasel vaibal nagu Alaska kohtumisest järeldati, poleks ta sõda Ukrainaga alustanudki, kuna siis oleks teda kõikjal lääneriikide pealinnades punaste vaipade ja orkestriga vastu võetud, kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Putin valis 2021-2022 täiesti teise tee. Seega polnud talle Alaskal osutatud au istuda USA presidendi limusiini kindlasti mingi eriline võit ega kaotus," tõdes Kaljulaid. "See on ka see põhjus, miks USA-l on olnud nii keeruline saada Venemaad päriselt läbi rääkima. Venemaale pakutakse suhete normaliseerimist, diplomaatilist ja majanduskoostööd, Putini enda rehabiliteerimist, kuud ja taevatähti, aga seda kõike pole Putin seni pidanud kuigi väärtuslikuks. Punased vaibad, paleed pole see, millega Putinit veenda. Ta küsib endiselt palju suuremaid asju," rõhutas ta.

Kohtumise tulemustest saab teada järgmiste nädalate jooksul ning põhiküsimuseks saab ilmselt see, kas Trumpi-Putini tippkohtumine viib tegelike läbirääkimisteni Ukraina ja Venemaa vahel, relvarahuni ning ühel hetkel ka Ukraina ja Venemaa presidentide vahelise otsekohtumiseni, märkis riigikogu liige.

"Lääne ja Ukraina dilemma näib hetkel olevat see, et isegi kõige paremal juhul ei paista tunneli lõpust midagi peale Minsk-3 (Ukrainale ebasoodsad Minski esimene ja teine kokkulepe sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahendusel Moskva ja Kiievi vahel pärast Venemaa agressiooni algust 2014. aastal – toim.), mis võib olla eelmistest veelgi lahjem ja mis poleks Ukraina seisukohast õiglane ning ilmselt ka kestev. Kas võtta see või jätta, selles on küsimus," kirjutas Kaljulaid. "Üha sagedamini meenutab see kõik mulle Talvesõda, kus Stalin küsis lõpuks rohkem kui enne sõja alustamist ja ka sai selle," lõpetas ta oma arvamusavalduse.

Allikad "Aktuaalse kaamera" erisaade kell 10.15 ja Raimond Kaljulaidi postitus Facebookis.