Statistikaamet avaldas möödunud nädalal korrigeeritud andmed Eesti möödunud aasta SKP kohta, kus täpsustatud andmetele tuginedes korrigeeriti tagantjärele ka varasemate aastate näitajaid.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets juhtis tähelepanu, et korrigeeritud andmed erinevad tublisti nendest näitajatest, mida ollakse harjunud jooksvalt statistikaameti andmebaasist vaatama.

"Jooksvates ehk siis antud aasta hindades väljendatuna oli SKP väärtus täpsustatud andmetel 39 830 700 000 eurot, mida on 370,6 miljonit rohkem kui algselt kokku arvutati. See ei ole tegelikult paha uudis," märkis Eamets oma kommentaaris.

Eamets tõi ka välja, et kui ka 2023. aasta muutust arvestada, siis algselt arvatud 3,1-protsendilise majanduslanguse asemel oli tänase teadmise juures 2023. aasta majanduslanguseks 2,8 protsenti ning möödunud aasta 0,3-protsendilise majanduslanguse asemel on korrigeeritud näitajaks 0,1 protsenti.

Seejuures täheldas Eamets, et väikese majandusega riigis võib paar suurt tehingut mõjutada oluliselt kogu kvartaalset SKP-d. "Näiteks elasime seni teadmisega, et eelmise aasta viimases kvartalis majandus kasvas 0,6%, kuid täpsustatud andmetel hoopis langes -0,5, kerge kasv oli hoopis varasemates kvartalites," sõnas ta.

Eamets märkis, et kuna SKP kokku arvutamise metoodika on väga keeruline ning seda arvutatakse läbi mitmel meetodil, on ka ümberarvutused ja parandused protsessi normaalne osa, mida tehakse kõikjal, mitte vaid Eestis.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis sotsiaalmeediapostituses, et kui varem sai öelda, et Eesti majanduslangus kvartalivõrdluses lõppes 2023. aasta lõpus, siis uute andmete järgi oli majandus tehniliselt languses ka eelmise aasta teisel poolel. Kui neid näitajaid võrrelda varem avaldatud selle aasta esimese kvartali ja teise kvartali kiirhinnanguga, siis justkui kasvu enam ei näe.

"2025 kohta tuleb numbrid ise tuletada, mida tegelikult teha ei ole võimalik. Tuletada võimalik on, aga kuna 2024 kvartalid muutusid palju, siis varem avaldatud SKP kasvud nendega kokku ei sobi," märkis Mertsina.

Ökonomist juhtis tähelepanu, et sama oli ka eelmisel aastal ning ei ole mõistlik avaldada poolikut aegrida, jättes üles küsimusi, vähemalt järgmiste täpsemate andmete avaldamiseni.