Tallinna investeeringud peaksid eelarvestrateegia järgi järgmistel aastatel vähenema. Kui mullu läks investeeringuteks veidi üle 200 miljoni euro ja tänavune prognoos on 237 miljonit, siis näiteks järgmisel aastal on investeeringute prognoos 157 miljonit. Üle 200 miljoni euro ei tõuse investeeringute eelarve ühelgi strateegiaperioodi aastal, selgub eelarvestrateegia seletuskirjast.

Haridusinvesteeringute seas on Tallinna reaalkooli ja Westholmi gümnaasiumi juurdeehituste valmimine, Hiiu kooli vana hoone renoveerimine ja huvikeskuse Kullo uue hoone ehitus. Alustatakse Tallinna Heleni kooli ja Nõmme põhikoli uute hoonete ja Martsa põhikooli ehitust.

Uued lasteaiad on kavas rajada Pikaliiva asumisse, Veerenni tänavale, Paasiku tänavale, Lepiku teele ning Manufaktuuri ja Hipodroomi kvartalisse.

Spordivaldkonnas jätkatakse Kadrioru staadioni renoveerimisega ning liigutakse edasi Lasnamäel asuva Varraku tänava ujula rajamisega.

Edasi minnakse ka suurhaigla projekteerimisega ning ehitatakse Vasari ja Alasi tänavale kaks uut sotsiaalmaja.

Investeeringud liikuvuse valdkonda ehk ühistranspordile ja tänavatele ja rattateedele jäävad strateegiaperioodil 37 ja 56 miljoni euro vahele (mullu 72,5 miljonit), vaid ühel aastal, 2028, tõusevad need 70 miljoni euroni.

Tänavate ümberehitamise objektidest on olulisemad peatänava projekt, Peterburi tee, Liivalaia, Suur-Ameerika ja Endla tänav; lisaks Tulika tänav, Linnu tee ja Rahumäe tee.

Välisrahastuse toel alustatakse Pelguranna trammitee, Liivalaia tänava ja
Suur-Ameerika tänava trammitee ning jalgrattateede ja Kristiine sõlmpunkti ehitust.

Rattateedest on kavas rajada Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga, Tehnika tänava rattatee, Põhja-Tallinna ja linnakeskuse vaheline jalg- ja rattatee ühendus ning raudteealused käigutunnelid Endla tänavale ja Kantsi tänavale.

Põhitegevuse tulem kasvab iga aastaga

Tallinna põhitegevuse tulem on prognoosi järgi tänavu 81,4 miljoni euroga plussis, aastal 2029 peaks tulem olema 150 miljonit. Põhitegevuse positiivse tulemiga tahetakse ära katta nii laenudega seotud kulud kui ka finantseerida investeeringuid.

Strateegiaperioodil ehk aastatel 2026 kuni 2029 kasvavad linna põhitegevuse tulud prognoosi järgi kokku 14 protsenti, tegevuskulud aga 8,5 protsenti.

Tallinna võlakoormus oli eelmise aasta lõpu seisuga 310 miljonit eurot, 2029. aastaks kasvab see prognoosi järgi 565 miljonini, põhjuseks finantseerimisvajadus. Netovõlakoormus oli Tallinnal mullu 28,7 protsenti, mis tõuseb 2029. aasta lõpuks 45,6 protsendini.

Linna eelarvetulud olid mullu veidi alla 1,1 miljardi euro ja sinna kanti peaksid need jääma ka tänavu. Järgmistel aastatel kasvavad eelarvetulud prognoosi järgi üsna jõudsalt ning on aastal 2029 1,24 miljardit.

Põhitegevuse kulude kasvamise kohta on linnal põhimõte, et see peab olema väiksem kui tulude kasv. Kui mullu olid linna kulud veidi alla miljardi euro, siis aastaks 2029 on need 1,1 miljardit eurot.

Et tagada kuluefektiivsus, tuleb strateegiaperioodil tõhustada linna asutuste, mida on kokku 253, tööd ja tegevust ning koondada kokku dubleerivad tegevused, märgitakse strateegias.

Eelarvestrateegia aastateks 2026–2029 on neljapäeva õhtul linnavolikogus teisel lugemisel.