Euroopa juhid on hakanud arutama Ukrainale julgeolekugarantiide andmist. Samamoodi on ameeriklased. Enne on vaja aga see sõda lõpetada. Kas tundub, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Venemaa president Vladimir Putin on võimalik saada ühe laua taha?

Me teeme kõik pingutused selleks, et oleks, aga nagu me teame, siis Putin mängib mänge ja teda tegelikult ei saa usaldada. Seda on praegu ka väga selgelt näha, et tegelikult ei ole Venemaal mingit soovi selle laua taha tulla ega sisuliselt arutada.

Moskva on ju tegelikult öelnud, et Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse nad ei aktsepteeri nii või teisiti.

On, aga see ei ole nende aktsepteerida. Kui ma kuulen selliseid seisukohti, et Euroopa julgeolekugarantiisid peab arutama Venemaaga, mida siis Ukrainale antakse, siis sellega me annaksime Venemaale veel rohkem mõjuvõimu, kui neil praegu on. See ei ole absoluutselt nende öelda, aga see näitab jällegi, et nemad tegelikult ei ole kuidagi tõsised selle rahu saavutamise eesmärgiga.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles hiljuti, et nad kirjutavad rahulepingule alla ainult sel juhul, kui see sünnib legitiimse Ukraina esindajaga koos.

See on jälle hea näide, et pidevalt tulevad igasugused tingimused. Vastu võiks öelda, et Putin ei ole ka teinud valimisi läbi, vähemalt Venemaal ei ole viimase 25 aasta jooksul olnud tegelikult õigeid valimisi. Ka tema ei ole legitiimne liider ja Venemaal ei oleks ka tema õige arutama rahulepingut.

Kuidas sellest olukorrast välja rabeleda? Venemaa rahu kindlasti ei taha, võib-olla vaherahu mööndustega, aga see vaherahu on ikkagi selleks, et jätta tagauks lahti, et saaks Ukrainat kunagi uuesti rünnata.

Tegelikult meil koos ameeriklastega on ju tööriistad, et suruda Venemaad seda sõda lõpetama kuniks ta ei suuda seda sõda enam üleval pidada ja selle jaoks on sanktsioonid. Kui me neid kohaldame nii, et nendest ei ole mingit mööda hiilimist ja tegelikult suured jõud - ameeriklased, eurooplased - kohaldavad neid koos, siis on võimalik suruda Venemaa sinna, et ka nemad tahaksid rahu. Praegu nad seal ei ole.

Moskva või siis Putin räägib endiselt nendest sõja algpõhjustest, need ei ole muutunud.

Ma käin väga palju maailmas ringi ja näen, et neid Venemaa narratiive võetakse üle ja öeldakse, et me peame rääkima sõja juurpõhjustest. Rahvusvahelises õiguses on kaks tingimust, millal sa võid kasutada jõudu. Üks on enesekaitse ja teine on siis, kui selleks on ÜRO julgeolekunõukogu otsus. Mingit juurpõhjust teisele riigile kallale minekuks ei ole ja kui me hakkame möönma, et justkui oleks, siis oleks kogu maailma piirid ju tegelikult lahtised ja seda maailma me ju tegelikult ei taha. Need on Venemaa narratiivid, mida ei tohi ära osta.

Millised need Euroopa võimalused siis tegelikult nüüd praegu, täna, homme ja ülehomme ikkagi on, et Ukrainat aidata?

Me peame olema ühtsed ja me oleme olnud ühtsed. Tegelikult oli see ka väga hea näide, et Euroopa liidrid olid koos president Zelenskiga Washingtonis. See pilt, mida me nägime Washingtonis, oli hoopis teine kui see pilt, mida me nägime, kui president Zelenski oli seal üksinda. Need arutelud, mis meil käivad, on seotud julgeolekugarantiidega, et kui tõesti rahuleping sünnib, siis kuidas tagada, et Venemaa ei läheks edasi ja Venemaa peale pausi uuesti ei alustaks. Selle jaoks on vaja ikkagi oma transatlantilisi partnereid veenda.

Venemaa ei ole ühestki lepingust seni kinni ju pidanud.

Venemaa ei ole ühestki lepingust ega lubadusest seni kinni pidanud ja selle tõttu peamegi tegema kõik selleks, et neil ei oleks neid vahendeid, et seda sõda pidada.