Kiviselg: augustiga on Venemaa Ukrainas okupeerinud 330 ruutkilomeetrit
Erinevate tippkohtumiste taustal jätkavad Vene relvajõud oma suvise pealetungikampaaniaga ning viimasel nädalal pole nad oma lahingute tempos järeleandmisi teinud, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Augustis vallutasid venelased Kiviselja sõnul 330 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
Kiviselg ütles, et kui senimaani on augustikuu keskmine ööpäevaste rünnaku arv on olnud ca 158, siis viimasel nädalal jäi see keskmiselt 163 rünnaku juurde.
"Augustikuu vältel on Venemaa Föderatsiooni relvajõud suutnud vallutada juurde täiendavalt ca 330 ruutkilomeetrit, mis on siiamaani võrreldavas mahus eelnevate suvekuudega. Eelmisel nädalal toimunud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude pealetungi Dobropillia lähistel on Ukraina relvajõud tänaseks suutnud peatada," lausus Kiviselg.
Kiviselja sõnul on Vene vägede pealöögisuunaks on jätkuvalt Donetski oblast, täpsemalt Pokrovski suund.
Ta rõhutas, et ukrainlaste jaoks on Pokrovski linnal jätkuvalt märkimisväärne operatsioonitasandi kaitsealane tähtsus, sest võitlus Pokrovski linna ja seda ümbritsevate asulate vastu seob suures koguses Vene vägesid, võimaldades piirkonnas vastast lagundada.
"Seeläbi piiravad Ukraina relvajõud Vene Föderatsiooni võimalusi suurendada rünnakuid nii põhja suunas, kus asuvad Slovjansk ja Kramatorsk kui ka lääne suunas. Lisaks sellele hoiab Pokrovskit ümbritsev kaitse kinni Venemaa Föderatsiooni relvajõudu sisenemaks sügavamale Dnipropetrovski oblastisse," sõnas Kiviselg.
"Seega täidab Pokrovsk jätkuvalt tähtsat rolli Ukraina relvajõudude kaitse ülesse ehitusel Donetski oblastis. Samas isegi selle langemisel ei ole Ukraina kaitse kokku kukkumas, kuna uued kaitseliinid on väljaehitatud," lisas ta.
Kiviselg rääkis, et kui rahuläbirääkimiste perioodil oli täheldatav Vene mereväe ja kauglennuväe raketilöökide mitte läbi viimist ning kaugmaa-drooni löökide teostamist väiksemas mahus, siis kõneluste järgselt hoogustasid venelased taas löökide andmist.
"Ööl vastu 19. augustit andsid strateegilised pommitajad Ukraina suunal väiksemas mahus raketilööke tiibrakettidega Kh-101. Ööl vastu 21. augustit aga teostasid Venemaa Föderatsiooni relvajõud järjekordse massiivse kombineeritud raketi- ja kaugmaa-droonide löökide seeria. Strateegilistelt pommitajatelt lasti tiibrakette Kh-101, hävitajatelt aeroballistilisi rakette "Kinžal", mereväe alustelt tiibrakette "Kalibr" ja raketisüsteemidest "Iskander" ballistilisi rakette. Lisaks lasti Sumõ oblastisse ka ülehelikiirusel lendav tiibrakett "Tsirkon"," rääkis Kiviselg.
Ta lisas, et lasti ka märkimisväärsel hulgal kaugmaa-droone – kokku 574.
Kiviselg tõi näited selle kohta, millistele sihtmärkidele viimasel nädala jooksul Venemaa Föderatsiooni relvajõud on raketi- ja droonilööke andnud.
"Zaporižžja trafotehas, Aserbaidžaani riikliku naftaettevõttele "SOCAR" kuuluv naftahoidla Odessa piirkonnas, tööstuspiirkond Harkivis, naftatöötlemistehas Krementšukis ja gaasikompressorijaam Lubnas. Tööstusobjektide ning gaasi- ja naftatöötlemise ja hoiustamise taristu kõrval on antud lööke ka sellistele tsiviilobjektidele nagu näiteks Ukraina postiettevõtte "Nova potšta" terminalid ja keskus Usatovos, ülikooli raamatukogule Sumõs ja sünnitushaiglale Dobropillias," loetles Kiviselg.
Ta rääkis, et taristuobjektide mõjutamise kõrval jätkatakse raketi- ja õhulöökide andmist Ukraina relvajõudude ajutistele koondumisaladele ja kaitsepositsioonidele. "Antud positsioonidele lastakse lennuväe pommitajatelt jätkuvalt liugpomme ning "Iskander"-süsteemidest ballistilisi rakette."
Toimetaja: Aleksander Krjukov









