Meelis Oidsalu: jõu kasutamise selged reeglid kaitsevad ka jõu kasutajat
Ma isiklikult ei usu, et kui on tõsine oht tsiviileludele, siis jätab Eesti drooni vajadusel alla tulistamata. Siiski tundub mulle, et kaitseväe rahuaegse jõu kasutamise ja kaasamise alused jäävad Eesti kaitseväe õhutõrjujate jõustamisel uues kujunenud olukorras veidi ebamääraseks, märgib Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
Pühapäeva öösel Peipsi järve kukkunud ja PPA andmetel selle käigus plahvatanud ründedroon tuletas taas meelde, kui lähedal Vene-Ukraina sõda NATO idapiiri riikidele siiski on.
Tehniliselt pole siiski korrektne väita, et sõda toimub NATO piiride "lähedal", sest "päris", st kineetiline sõda on juba kaks aastat jõudnud ka NATO territooriumile ja seda just Vene (ründe)droonide näol.
2023. aasta varasügisel, kui Venemaa alustas järjekordseid ründeid Ukraina Doonau sadamate vastu, leidsid Rumeenia piirivalvurid esimesed Vene ründedroonide tükid oma piirikülade lähistelt. Bukarest eitas algul Ukraina väiteid, et Vene droonid olid Rumeenia õhuruumi sisenenud, mõne päeva pärast tõdesid kaitseametnikud vastupidist. Ajavahemikus septembrist detsembrini 2023. aastal avastati Doonau jõe deltas mitu drooniplahvatuse kraatrit.
See oli alles algus. 2024. aasta suvel andis Rumeenia riiklik häiresüsteem Tulcea piirkonnas hoiatuse, kui Vene droonid jälle Rumeenia poole kaldusid. Taas leiti droonitükke Rumeenia pinnalt, elanikud hakkasid küsima, miks NATO õhuruumi tunginud droonidele otsustavamalt ei reageerita.
Küsimus kerkis taas õhku 7.–8. septembril 2024. Ööl, mil Vene droon taas Rumeenia õhuruumi sisenes, tõusid õhku kaks rumeenlaste F-16 lennukit, mis jälgisid sihtmärki, kuid tuld ei avatud. Droon eskorditi NATO õhuruumist tagasi Ukraina kohale.
Sellist kummalist käitumist tingis avalike selgituste kohaselt Rumeenia seadusandlus. Selgus, et rahuajal polnud Rumeenia kaitseväel mandaati droone alla tulistada, kui need ei olnud otseselt suunatud Rumeenia riigi vastu. 2025. aasta kevadeks töötati välja uus regulatsioon, mis võimaldab"eksinud" droone neutraliseerida ka rahuajal.
Samal nädalal, kui Rumeenia F-16-d Vene ründedrooni eskortisid, lendas sarnane venelaste lennuvahend Lätti. Droon lähenes Valgevene poolt, Läti kaitseväe radarid nägid selle lähenemist juba Valgevene õhuruumist, ometi lasti aeglaselt kulgeval lennuvahendil tungida Läti õhuruumi ja kukkuda Rezekne piirkonda Gaigalava küla lähistele. Lõhkelaeng kahjutustati.
Tekkis elav arutelu selle üle, miks NATO (täpsemalt Saksamaa) õhuturbe hävituslennukid Eurofighter drooni tuvastamiseks õhku ei tõusnud ning seda õhus kahjutuks ei teinud? Läti president tegi mitu kibedat avaldust, mh NATO suunal. Intsidendi avaldamisega viivitanud Läti kaitseministeeriumi kritiseeriti teravalt.
Aasta hiljem, 2025. juulis, jõudis oht Leetu. Esmalt kukkus alla Valgevenest üle piiri lennanud vineerist ja vahtplastist ehitatud peibutusdroon Gerbera. Teine, nüüd juba ründedroon, lendas mõni nädal hiljem otse üle Vilniuse ning maandus lõpuks Leedu kaitseväe polügoonil. Vrakk leiti alles neli päeva hiljem, selle pardal oli kaks kilo lõhkeainet. Leedu kaitseväe radarid drooni sisenemist tuvastada ei suutnud.
Leedu reageeris rumeenlastest ja lätlastest järsumalt: kehtestati ajutine lennukeeld 90-kilomeetrisel Valgevene piiri lõigul, piirile saadeti kaitseväe lisajõud. Valitsus tegi pöördumise NATO-le, küsiti õhuruumi kaitseks lisajõude.
Poolas oli vahepeal olnud 2024. aastal üks valehäire, kuid 20. augustil sel aastal kukkus Lublini vojevoodkonnas Osiny külas põllule Vene droon, mille plahvatus jättis endast järele väikese põlenud ala ja risustunud mootori. Plahvatus purustas lähedal asuvate hoonete aknad. Poola kaitseväe radarid üle Ukraina piiri 100 kilomeetrit (mitukümmend minutit) lennanud drooni ei märganud.
Eesti puhul tuleb esialgu sarnaselt teiste NATO piiririikidele tõdeda, et Eesti kaitseväe võimekus madalalt lendavaid droone näha ja tuvastada on üsna hakitud. Peipsi järve, kus pühapäevaöine pauk käis, seiravad PPA kaldaradarid, mis näevad lisaks veepinnale mõnevõrra ka õhus toimuvat. See asjaolu võimaldas PPA-l ERR-ile ka kommentaare jagada (erinevalt kaitseväest). Madalalt lendavate droonide nägemiseks sobivad radarid on PPA-l soetamisel, esimesed (kolm Eestis toodetud mobiilset radarit) kavatsetakse kasutusse võtta juba sel aastal, teised lähevad hankesse.
Droonituvastusvõimega radareid plaanib hankida ka kaitsevägi. Dubleerimist ei plaanita, ühiselt loodetakse tekitada vastastikku täiendav radarikate. See näitab, et Eesti riik on teemaga tegelenud, ent ka siin ei saa mööda paarist suurest aga-st.
Nii nagu muude viimaste aastate riigikaitseliste planeeringute ja arenduste puhul on eriti drooniohu puhul paslik küsida, kas teatud kiireloomuliste võimekuste puhul poleks siiski mõttekas luua kiirendatud erandostude võimalust. Peipsi kohal käinud pauk tuletas meile meelde, et meil pole mingit alust arvata, et õhusõda on meist kuidagi kaugemal kui Poolast, Leedust, Lätist või Rumeeniast.
NATO drooniturvalisuse kriis on jõudnud ka meie riigipiiri lävele, aga lahendama hakkame seda võimekriisi ikkagi rahuaegses õigusraamistikus, tavapäraste hankemenetluste ja neile tõenäoliselt järgnevate vaidlustuste jms korras.
Olles lugenud juhtunu valguses üle kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse, siis neist aktidest ei nähtu üheselt, et kaitseväel oleks üldse sõnaselgelt õigust Eestisse ekselnud ohtliku sõjadrooni (olgu Vene või Ukraina oma või lihtsalt tuvastamata päritolu drooni) rahu ajal alla tulistada. Sarnane õigus on olemas sõnaselgelt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu kõrvaldamiseks (pärast 9/11 sündmust lisatud n-ö renegaatlennuki stsenaariumi puhuks).
Ma isiklikult ei usu, et kui on tõsine oht tsiviileludele, siis jätab Eesti drooni vajadusel (alati pole see mõistlik) alla tulistamata, meil on lisaks olemas ka NATO õhuturbe hävitajad, millel on oma jõu kasutamise reeglid jne.
Endise kaitsebürokraadina seadust lugedes tundub mulle siiski, et praegused kaitseväe rahuaegse jõu kasutamise ja kaasamise alused jäävad Eesti kaitseväe õhutõrjujate jõustamisel uues kujunenud olukorras veidi ebamääraseks. Ehk siis tuleks välistada, et oleme sarnases olukorras, kus Rumeenia oli 2023. aastal. Jõu kasutamise selged reeglid kaitsevad ka jõu kasutajat ennast.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel




