"Tegelikult me jäämegi kahe riigi juurde, kes seda selgelt ei taha. Üks on Venemaa, kelle jaoks praegune rindejoon ei ole kindlasti see, mis oli nende sõja algne eesmärk ja mistõttu nad ei taha seda rahulepet aktsepteerida," ütles Kannik reedel Vikerraadio saates "Uudis+" vastuseks küsimusele, millised riigid sooviks Ukrainas rahu ja millised mitte.

"Ja teine on tõenäoliselt ka Hiina, kes on huvitatud sellest, et konflikt Euroopas jätkub. Nagu Hiina välisminister ka kohtumisel Kaja Kallasega paari kuu eest selgelt välja ütles, et me ei ole selles olukorras, kus me saaksime lubada, et Venemaa sõja kaotaks, kuna sel juhul saaks USA kogu oma tähelepanu Vaikse ookeani regioonile suurendada," lisas ta.

"Jättes välja Venemaa ja Hiina, mulle tundub, et ülejäänud kõik põhimõtteliselt oleksid nõus selle," märkis Kannik.

Kindlasti oleks tema hinnangul ka Ukraina, mis on pidanud ligi neli aastat sõda endast märksa suurema riigi vastu, enda jaoks rahuldavatel tingimustel rahuga nõus, lisas ta.

Kannik leidis ka, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin jätkuvalt mängib rahuprotsessiga, ehkki olles nüüd sunnitud USA presidendi Donald Trumpi ja lääne surve suurenemise tõttu rohkem pingutama.

Sõja peatumisel ei saaks Venemaa vägesid sealt ära tuua

Kannik ei nõustunud väidetega, et sõja peatumisel Ukrainas saaks Venemaa suure osa vägedest seal ära viia ja teisi oma naabreid ähvardada.

"See umbusk mõlemalt poolelt venelaste ja ukrainlaste vahel on nii totaalne, et kumbki ei saa liiga palju üksusi rinde rindejoonelt või kontaktjoonelt ära viia. Võib-olla paarkümmend protsenti vägedest viiakse ära tasapisi, aga suuremat vägede lahkumist ei toimu, kuna ukrainlased teavad väga hästi, et venelased jäävad ootama järgmist võimalust ja no tegelikult teavad ka venelased seda, et kui Ukraina tunnetab, et Venemaa on kusagil nõrk, siis Ukraina kasutab seda võimalust ära. Nii et väga suurt vägede vabanemist isegi potentsiaalse rahu järel ei tekiks," selgitas ta.

Küll aga on Ukraina juba väga palju aega võitnud Euroopa jaoks ning praeguseks on Euroopa kaitsetööstus selgelt jalgu alla saamas ja sinna on hakanud raha tulema, lisas Kannik. "Ja meil on selles mõttes hea, kui reaalne Venemaa oht ei teki kohe, vaid selleni läheb veel aega – siis me oleme kindlasti paremas positsioonis. Ja ma usun, et see on ka tegelikult paratamatult nii, et isegi, kui oleks vaherahu ega Venemaa siiski päris kohe uute sõtta astuda ei saa, ta vajab ka kosumisaega," tõdes ta.

Kannik avaldas ka kahtlust Vene armee võimekuse suhtes Ukrainas suuri alasid vallutada, isegi mitte nelja oblastit, mis nad oma sihiks on väitnud. "Kui just Ukraina armee päris kokku ei kuku, siis ma ei näe, kuidas venelased suudaksid Dnipro jõe ületada või ka tegelikult suurlinna Zaporižžja ära vallutada – see on ikka väga raske," rääkis ta.

Kannik ei usu lääne poolt suuri järeleandmisi Venemaale

Kannik rääkis ka, et ei usu lääneriikide poolt suuri järeleandmisi Venemaale ega ka seda, et USA president Donald Trump võiks päriselt Moskva nõudmisi Ukraina vastu toetama hakata või USA ja Venemaa saaksid teiste riikidega arvestamata Ukraina suhtes kokkuleppeid sõlmida.

"Mul ei ole praegu seda hirmu, et kusagil Euroopas on inimesed, kes on valmis väga suurteks järeleandmiseks Venemaale selle nimel, et nii-öelda saavutada rahu, mis ei viiks rahuni. Ma arvan, et Euroopas on üsna üksmeelne arusaam sellest, et hetkel Venemaa tõsiseid läbirääkimisi veel ei pea," rääkis ta.

"Lõpuks, ega Trump ei saa ka päris üksinda asju otsustada. Ameerika vabariiklaste jaoks [tuleb] näidata selgelt ära see, et kes on süüdi selles, et rahu ei saabu. Praegusel hetkel Euroopa ju mängib kaasa, Ukraina mängib kaasa, otsib võimalusi, on valmis igasuguseks kompromissideks ja kui Ameerika administratsioonile tundub mingil hetkel ka Venemaa on valmis kompromissideks, siis juba järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval alustab Venemaa oma väidetavalt kokkulepitud positsioonidelt tagasitõmbumisega. Tegelikult nagu see näitab üsna hästi, et Venemaa ei ole tegelikult valmis kompromissideks," kirjeldas ta. "Esiteks Ameerika avalik arvamus isegi vabariiklaste hulgas on tegelikult jätkuvalt suhteliselt tugevalt Ukraina-meelne, see on kindlasti üks oluline moment. Teine moment on see, et kui USA hakkab takistama oma relvade kasutamist selles sõjas, siis see on üsna pikaaegne ja totaalne tagasilöök USA relvatööstusele. Kui riigid erinevates maailma kohtades näevad, et teatud hetkel võib poliitiline juhtkond hakata takistama USA relvade kasutamist, siis ei ole USA relvad enam väga atraktiivsed, mida osta ja see on keel, ärikeel, mida Trump valdab väga hästi," selgitas Kannik.

"Ma pean täiesti tõenäoliseks seda stsenaariumi, et olukord jätkub umbes sellisena, nagu ta praegu on, et Euroopa ja Ukraina ise ostavad Ameerika relvi, USA rahaliselt ei panusta. Ja et USA ei tugevda ka oluliselt oma survet Venemaale, seda võimalust ma näen küll.  Aga seda, et ta läheks sisuliselt Venemaa taha või lõpetaks või hakkaks segama Ukraina toetamist – selle pärast ma täna väga ei muretse," ütles ta.

Kannik rõhutas ka Euroopa rolli Ukraina toetamisel ja viitas, et juba praegu on Ukraina peaminine rahaline abistaja Euroopa.

"Raha tuleb alati aeglasemalt, kui me tahaksime, aga seda tuleb. Ma usun, et Euroopa rahalises mõttes veab välja. Teatud probleemid tekivad teatud relvastusega, see on selge, mida Euroopal ei ole piisavalt või teatud gruppe relvi ka ei ole olemas ja see tekitab muidugi lisaprobleeme Ukrainale, aga jälle isegi see, ma arvan, ei saa tegelikult sõja puhul fataalselt otsustavaks," märkis ta.

"Põhiline on ikkagi see, et kui Ukraina otsustab ise jätkata sõdimist ja arvab, et on vaja edasi sõdida, siis me suudame tagada talle piisava toe, et ta seda suudaks. Ja see tähendab, et ükskõik kui suured mured meil endal vahetevahel selle üle ei oleks, ei ole USA-l ja Venemaal Euroopat võimalik selles protsessis kõrvale lükata," rõhutas Kannik.