Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 10. novembril kell 17.23:

- Ukraina ründas Venemaa eliit-drooniüksust Rubicon;

- Rubio: Ukraina julgeolekugarantiid peavad olema vastuvõetavad ka Venemaale;

- Novgorodi oblastis sattus rünnaku alla lennukite remonditehas;

- Sõbiha: Komõšuvahha rünnakuga seotud Vene sõjaväelased on tuvastatud;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2220 sõdurit.

Taani annab Ukrainale umbes 640 miljoni euro väärtuses sõjalist tuge

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen teatas teisipäeval, et riik annetab Ukrainale 4,8 miljardi krooni (umbes 642 miljoni euro) väärtuses sõjalist tuge ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtub Kopenhaagenis Põhjamaade liidritega.

Minister lisas, et Taani annetab täiendavalt veel 150 miljonit krooni (üle 20 miljoni euro) Ukraina energiasektorile.

Ukraina ründas Venemaa eliit-drooniüksust Rubicon

Ukraina väed ründasid sügaval okupeeritud territooriumil asuvat Venemaa droonivägede eliitüksuse Rubicon baasi, teatasid Ukraina lõunapiirkonna kaitsejõud esmaspäeva õhtul.

Ukraina lõunapiirkonna kaitsejõud, Ukraina välisluureteenistus (SZRU), Ukraina julgeolekuteenistus ja 412. eraldiseisev mehitamata süsteemide rügement korraldasid ühisoperatsiooni, et rünnata Rubiconi baasi Zaporižžja oblastis okupeeritud Berdjanski linnas. Baas asub rindejoonest 107 kilomeetri kaugusel, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel toimus rünnak 7. novembril. Tabamuse said Rubiconi ajutine paiknemiskoht ja droonide juhtimispunkt.

"Vaenlase kaotusi alles täpsustatakse, kuid rünnaku mõju on juba ilmne: iga rivist välja viidud juhtimispunkt tähendab, et Vene droone on meie positsioonide ja teede kohal vähem," teatas peastaap. "See operatsioon tõestab taas, et Vene okupantidel ei ole turvalist tagalat," lisati samas.

Täiustatud mehitamata tehnoloogiate keskus Rubicon on suur Venemaa drooniüksus ning Vene relvajõudude mehitamata süsteemide väeliigi tuumik. Üksus on spetsialiseerunud logistikaühenduste katkestamisele, Ukraina droonimeeskondade jahtimisele maapinnal ning suure väärtusega luure- ja ründedroonide tõrjumisele. See koosneb allüksustest, millest igaühes on mitusada sõjaväelast.

Septembris tõmbas Venemaa Rubiconi üksused Donetski oblasti põhjaosas rindelt tagasi pärast seda, kui need olid kandnud suuri kaotusi Ukraina pealetungioperatsiooni Vivaldi käigus.

Viimases rünnakus kaotas Rubicon Ukraina lõunapiirkonna kaitsejõudude teatel väljaõppinud spetsialiste, kes tegelesid operaatorite koolitamisega ja andsid oma kogemusi edasi teistele.

Rünnakuvideol on näha, kuidas Ukraina droonid tabavad mitut hoonekompleksi ümbruses asuvat sihtmärki. Väidetavalt kasutas Rubicon seda kompleksi baasina.

The Operational Command South confirmed that the Ukrainian Defense Forces launched a comprehensive strike using drones against the Russian "Rubicon" unit in the vicinity of the temporarily occupied Berdyansk, Zaporizhzhia region. The enemy facility was located 107 kilometers from the line of contact.

— WarTranslated (@wartranslated) November 9, 2026

Viimastel kuudel on Ukraina drooniüksused märkimisväärselt laiendanud rünnakuid Venemaa sihtmärkide vastu: kui varem ulatusid need rindejoonest umbes 35 kilomeetri kaugusele, siis nüüd kuni 300 kilomeetri kaugusele. Selliste, nn keskmise ulatusega rünnakute eesmärk on häirida Vene sõjaväe logistikat.

2026. aasta kevadel ja suvel laiendasid Ukraina eliitsed drooniüksused tänu täiustatud tehnoloogiale ja riiklike hangete järsule kasvule märkimisväärselt keskmise ulatusega rünnakute ulatust ja mahtu.

Rubio: Ukraina julgeolekugarantiid peavad olema vastuvõetavad ka Venemaale

USA välisminister Marco Rubio ütles, et kõik Ukrainale pärast sõja lõppu antavad julgeolekugarantiid peavad olema vastuvõetavad ka Venemaale. Tema sõnul on selline kokkulepe hädavajalik, et jõuda läbirääkimiste teel sõja lõpetamiseni.

"Ma ei usu, et oleme selles küsimuses jõudnud lõpliku ja konkreetse plaanini või otsustanud, milline see välja näeks," ütles Rubio esmaspäeval ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas Washington kaalub Ukrainale NATO artikliga 5 sarnaste julgeolekugarantiide andmist.

"Arutatud on erinevaid ideid selle kohta, millised võiksid julgeolekugarantiid pärast konflikti välja näha. Põhjus, miks see teema on jätkuvalt uudiste pealkirjades, seisneb selles, et minu arvates on see sõja lõpetamisel võtmetähtsusega. Selleks on vaja kokkulepet, mis tagaks, et Ukraina tunneks end pärast sõda turvaliselt," ütles ta.

"Ja ilmselgelt peab see olema midagi sellist, millega nõustub ka Venemaa, et see saaks toimida," lisas Rubio.

Välisminister kordas, et julgeolekugarantiid on Kiievi jaoks potentsiaalse rahuleppe vastuvõtmisel otsustava tähtsusega.

Küsimusele, kas USA võiks sellised garantiid vormistada rahvusvahelise lepinguna, ei välistanud Rubio seda võimalust.

"Põhimõtteliselt küll, kuid ma ei tea, kas oleme seda küsimust juba nii üksikasjalikult arutanud," vastas ta, viidates raskustele, mis kaasnevad lepingute heakskiidu saamisega USA senatis.

Rubio avaldus tuli enne USA vahendusel toimuvaid rahuläbirääkimisi Abu Dhabis, mis on kavandatud 10.–11. novembriks. Kreml on teatanud, et saadab läbirääkimistele kõrgetasemelised diplomaadid ja sõjaväeametnikud.

Euroopat esindavad Venemaa-Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel ka juhtivate Euroopa riikide valitsuste, NATO ja Euroopa Liidu ametnikud.

Rubio tunnistas ka läbirääkimistega seotud raskusi. Tema sõnul saab Washington arutelusid vahendada, kuid ei saa tagada kokkuleppe saavutamist.

"USA ei ole selles sõjas osaline," ütles ta. "Seda sõda peavad venelased ning Ukraina on riik, kuhu tungiti sisse, mida rünnatakse ja mille vastu sõditakse."

"Seega saame meie üksnes läbirääkimisi vahendada ning kasutada oma võimalusi, et tuua aruteludesse ideid, lootuses jõuda diplomaatilise lahenduseni."

Ta lisas, et USA jätkab diplomaatilisi jõupingutusi ka siis, kui läbimurret ei saavutata.

Novgorodi oblastis sattus rünnaku alla lennukite remonditehas

Ööl vastu teisipäeva tabas Ukraina õhurünnak ühismeedias levivate teadete kohaselt Venemaal Novgorodi oblastis asuvat lennukite remonditehast.

Oblastis teatati öösel mitmest plahvatusest. Ukraina droonirünnaku võimalikuks sihtmärgiks oli Staraja Russa linnas asuv 123. lennukiremonditehas, mis on spetsialiseerunud Venemaa sõjaväe transpordilennukite, sealhulgas Il-76, Il-78 ja L-410 tüüpi lennukite ning lennukimootorite remondile ja hooldusele.

Teadete kohaselt puhkes tehase lähedal tulekahju ning sündmuskohale suundumas nähti tuletõrjeautosid. Kahjustuste ulatus ei ole teada ning ametlikke avaldusi juhtunu kohta pole tehtud.

Tehas kuulub Venemaa riiklikule kaitsetööstuskontsernile Rostec. Euroopa Liit on kehtestanud tehasele sanktsioonid, kuna see toetab Venemaa sõjalist tegevust Ukraina vastu.

Teateid vahendanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas et ei saa esialgu rünnaku toimumist ega seda, kas tehas sai kahjustada, sõltumatult kinnitada.

Sõbiha: Komõšuvahha rünnakuga seotud Vene sõjaväelased on tuvastatud

Ukraina sõjaväeluure on tuvastanud Vene piloodid ja ohvitseri, kes vastutavad Zaporižžja oblastis Komõšuvahha külas aset leidnud õhurünnaku eest, milles hukkus vähemalt 55 humanitaarabi saama läinud tsiviilisikut, teatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha ööl vastu teisipäeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist.

"Põhjus, miks Julgeolekunõukogu eile kokku tuli, on Dnipros ja Komõšuvahhas verega kirjutatud. Vene droon ründas Dnipros rahvarohket rongiplatvormi, tappes 15 tsiviilisikut. Komõšuvahhas tapsid Vene liugpommid vähemalt 55 inimest, kes olid kogunenud humanitaarabi saama. Ainuüksi nende kahe kuriteo tagajärjel hukkus vähemalt 70 inimest," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeediaplatvormil X.

"Ukraina sõjaväeluure on juba tuvastanud Vene piloodid, kes Komõšuvahhale pommid heitsid, samuti ohvitseri, kes rünnakut planeeris. Me teame nende nimesid. Me jälitame iga süüdlast – alates neist, kes pommid heitsid, kuni nendeni, kes käsu andsid," lisas ta.

Välisminister rõhutas, et ükski sõjaväeline auaste ega alaline koht ÜRO Julgeolekunõukogus ei saa anda puutumatust sõjakuritegude eest vastutusest, ning soovitas süüdi olevatel isikutel uurida Nürnbergi protsessi.

Ta märkis, et Venemaa sihipärane terror tsiviilisikute vastu droonide ja rakettidega, samuti süstemaatilised rünnakud energiataristule ja kriitilistele tuumarajatistele on Moskva genotsiidse kampaania otsesed ilmingud ning nõuavad proportsionaalset rahvusvahelist vastust.

Sõbiha rõhutas ka seda, et Venemaa Föderatsiooni säilitas ebaseaduslikult Nõukogude Liidu koha ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena, mida Moskva kuritarvitab rahvusvaheliste otsuste blokeerimiseks ja ÜRO harta rikkumise eest vastutusest kõrvalehoidmiseks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2220 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 611 600 (+2220);

- tankid 12 465 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 25 696 (+13);

- suurtükisüsteemid 52 158 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2266 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1754 (+1);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3117 (+8);

- operatiivtaktikalised droonid 603 351 (+1331);

- tiibraketid 5196 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 173 013 (+525);

- eritehnika  4892 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.